Singapuri ajakirjanikud: Eesti trump on haritud inimesed
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Logistika ja transiidi assotsiatsiooni kutsel külastab Eestit sel nädalal nelikümmend Singapuri ajakirjanikku ja kommunikatsiooniinimest, et tutvuda Eesti majanduse, eluolu ja kultuuriga. Nende seas ka Kagu-Aasia juhtiva meediaettevõtte Singapore Press Holdings peatoimetaja Patrick Daniel.
Miks otsustasite sel aastal Eestisse tulla?
Üks meie liikmetest kohtus Kairi Metsaotsaga, kes töötab Sinapuri kriketiklubis ja tema pakkus selle välja. Käime igal aastal mõnes riigis, kuhu me niisama ei satuks. Kui panime välja kuulutuse, et seekord on kavas minna Eestisse, siis tuli soovijaid kaks korda rohkem, kui reisile mahtus.
Tulime laupäeval ja nädalavahetus läks turismiatraktsioonide peale, täna on esimene päev ametlikke kohtumisi. Väga hea meel on näha, et Eestis on nooruslikku energiat, tunnen vahest, et Singapur on vanaks jäämas ja ei püüdle enam uute asjade poole. Kui on energiat ja pealehakkamist, on pool lahingut juba võidetud.
Singapur on teinud paljuski seda, mida Eestigi teha tahab. Teie peamised tugevad küljed on samad, mis meil: asukoht ja inimesed. Kõik inimesed, kellega ma Eestis kohtunud olen, on väga haritud. Ka Singapur tagab, et kõigil oleks haridus.
Kui suur osa koolilõpetajatest Singapuris ülikooli lähevad?
Oleme ülikooli sisseastumisnõuete kohapealt väga ranged. Me ei poolda Briti süsteemi, kus madalamate standarditega pääsevad kõik kõrgkooli. Singapuris on ainult 4 ülikooli ja ainult 30 protsenti noortest jõuab neisse.
Lisaks sellele on tehnikumid, kuhu läheb ülejäänud 30-40 protsenti noorest. Aga Singapuri edu saladus on ülejäänud 30 protsenti, kes käivad kutsekoolis. Kõik õpivad endale mingid oskused ja väga vähe on neid, kes koolis välja langevad. Praegu on peamine probleem aga selles, et inimesi ei ole piisavalt.
Kas Singapuri immigratsioonipoliitika ei meelita piisavalt inimesi kohale?
Tööandjatel ei ole kedagi tööle võtta, aga singapurlased ei taha enam liiga palju võõrtööjõudu riiki lasta. Viimase 3-5 aasta jooksul on välistööjõudu päris palju riiki tulnud ja inimesed kardavad, et nad võivad nii oma tööst ilma jääda. Seega on praegu immigratsiooninumbreid veidi koomale tõmmatud.
Euroopas on käimas võlakriis. Ida-Aasias oli rahanduskriis 15 aastat tagasi. Mida olete sellest õppinud ja mida võiks Euroopa õppida?
Meie jaoks oli see väga jahmatav. Sa arvad, et sina oled kõik õigesti teinud ja probleemid on teiste riikidega, aga järgmisel hetkel kukub ka sinu valuuta. Kiis algas Taist ja Indoneesia arvas, et see ei puuduta neid. Kui see jõudis Indoneesiasse, siis Malaisia oli kindel, et see neid küll ei puuduta. Singapur arvas samamoodi, aga kõik eksisid.
Kriis levib väga kiiresti ka ilma ühisrahata. Euro aitab levikule lihtsalt kaasa. Ja kuigi mulle üldse ei meeldi mõte kreeklastest, kes ülejõu elavad, on teie enda huvides Kreeka välja lunastada.
Kas Singapuris ka inimesed Euroopa võlakriisi pärast muretsevad?
Sellest räägitakse palju ja ka meie börs kukub selle pärast. Oleme mures, kuna teame, et see mõjutab ka meid. Oleme õppinud, et isegi siis, kui sina teed kõik õigesti, mõjutavad teiste sammud seda, kuidas sul läheb.
Kas see mõjutab ka Singapuri turiste, kes Euroopasse ja Eestisse tulla plaanivad?
Singapurlased on väga usinad säästjad ja meie valuuta ei ole kunagi tugevam olnud. Kui euro on odav, siis Singapuri turistid on nupukad ja teavad, et see on parim aeg ostlemiseks.
Mõnedele meeldib ka kunst, kultuur ja teised tavalised turistide harrastused. Aga ennekõike on singapurlased suured sööjad ja ostlejad.