Pankade ühtne sularahaautomaatide võrgustik nurjus
19. mai 2012, 09:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuna Eesti suurpangad Swedbank ja SEB hüppasid alt ära, jääb pikalt kavandatud ühine sularahaautomaatide võrgustik loomata.
Kui aasta alguses nimetas SEB panga juht Riho Unt Baltimaade ühise sularahaautomaatide võrgustiku loomist tänavuseks kaalukaimaks projektiks, siis sel nädalal andis Unt partneritele Nordeast ja Sampost teada, et SEB loobub projektist.
Suurpankade huvi kadumine on ka mõistetav, sest neil on juba olemas töötav võrgustik ning sellest projektist lõikaksid tegelikult kasu väiksema turuosaga Nordea, Sampo ja LHV pank. Just sel põhjusel loobus plaanist kohe alguses ka Swedbank, kuigi avalikult ükski pangaametnik seda tunnistada ei taha.
«Kinnitame mullu oktoobris öeldut, et Swedbank otsustas ühiste sularahaautomaatide plaaniga mitte liituda, sest võrgu loomiseks ei laekunud ühtegi head pakkumist, mis garanteeriks klientidele sama kvaliteedi ja tingimustega teenuse pakkumise,» andis panga pressiesindaja Mart Siilivask ametliku põhjenduse.
Tema sõnul tähendaks ühine automaatide süsteem lõppkokkuvõttes seda, et inimene peaks hakkama sularaha väljavõtmise eest maksma. Sampo panga juhi Aivar Rehe sõnul ei vasta see väide aga tõele.
«Meie kalkulatsioonid näitasid, et me (kõik projektiga ühinenud pangad – toim) oleksime kulusid kokku hoidnud,» sõnas ta ja lisas, et just seepärast lepiti ka kokku: klientidelt raha võtma ei hakata.
Rehe kinnitusel oli ühtse võrguteenuse pakkujate vahel üpris tihe konkurents, mis oleks kindlalt kulusid vähendanud. «Sampo, Nordea, SEB, DNB Nordi klientide jaoks oleks teenus tasuta olnud,» kinnitas ta. Rehe viidatud kalkulatsioonide ajaks oli Swedbank projektist juba loobunud.
Riho Unt märkis aga, et konkreetse hinna küsimine kahekümnelt rahvusvaheliselt teenusepakkujalt näitas: ainult Baltimaades teenus praegu majanduslikku efekti ei annaks.
«Seetõttu otsustas projektimeeskond ajutiselt peatada Baltimaade ühisvõrgu loomise kuni täiendavate huviliste lisandumiseni,» sõnas ta.
Näiteks Lätis on SEB-l koos viie teise pangaga sularahaautomaatide ühisvõrgustik. Kui nüüd kõik pangad oleksid otsustanud projektiga edasi minna, tähendanuks see Läti süsteemi lammutamist ja uue juurutamist. Unt lisas, et edaspidi peab ta ühisvõrgu loomist siiski võimalikuks.
«Eesti on nii väike riik, et meil võiks olla üks võrk, kuna siis oleks automaatidel piisavalt palju kasutajaid ka maapiirkondades,» ütles ta.