Iraan sahkerdab Süüriast naftat

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Puurtorn
Puurtorn Foto: Scanpic

Iraani riigifirmale kuuluv naftatanker on vahetanud lippe ja kasutanud erinevaid ettevõtteid transportimaks toornaftat Süüriast Iraani – stiilinäide sellest, kuidas Teheran aitab Süüria presidendil Bashar al-Assadil trotsida rahvusvahelist finantsisolatsiooni.

Financial Times on saanud oma valdusse dokumendid, millest nähtub, et Islamic Republic International Shipping Linesi (IRISL) alus seilas Süüriast Omaani lahe kaudu Iraani, lehvitades erinevaid lippe ja vahetades omanikke.

Süüria vaarub USA, ELi ja mõnede araabiamaade poolt viimase aasta jooksul kehtestatud sanktsioonide raskuse all. Analüütikute hinnangul on sealne majandus kuivanud kokku 2-10 protsenti, Süüria nael on kaotanud oma väärtusest kolmandiku.

Eriti ränga hoobi on riigile andnud ELi naftasanktsioonid, mis ostis muidu 95 protsenti Süüria ekspordist. Enne ülestõusu puhkemist andis nimetatud sektor 20 protsenti Süüria sisemajanduse kogutoodangust.

Iraan ja Süüria on kauaaegsed liitlased ning USA süüdistuste kohaselt on Teheran abistanud Süüria režiimi 14 kuud kestnud ülestõusu mahasurumisel.

Laevandus- ja naftatööstuse eksperdid on täheldanud nn «mugavuslippude» kasutuse märgatavad sagenemist Iraani naftatankeritel.

Rahvusvahelised mereseadused nõuavad, et iga alus sõidaks selle riigi lipu all, kus ta on registreeritud.

Tillukese tasu eest on alustel aga võimalik registreeruda mõnes teises riigis, näiteks Boliivias, Libeerias ja Marshalli Saartel, kus registreerumise standardid on analüütikute sõnutsi lõdvemad.

«Iraani tankereid on üha keerukam jälgida,» ütles Hugh Griffiths Stockholmi Rahvusvahelisest Rahu-uuringute Instituudist.

«Need alused ajavad nüüd äri nõrgemalt reguleeritud lippude all ning veavad naftat Assadi režiimi või oma riigi [Iraani] huvides.»

Pilguheidu sellele, kuidas asi praktikas käib, annab MT Touri hiljutine merereis.

MT Tour on tanker, mis kuulub osaliselt IRISLile, mis on ise rahvusvaheliste sanktsioonide all.

Financial Times tuvastas Touri liikumise erinevate laevandusdokumentide, firmaregistrite ja antud alust seiravate organisatsioonide info abil.

23. märtsil saabus Tour Süüria sadamasse nimega Tartus. Tol hetkel lehvis mastis Malta lipp.

Transport Malta, mis haldab riigi mereregistrit, tühistas Touri sertifikaadi 24. märtsil.

«Olles konsulteerinud Touri omanike ja teiste alustega, võtsime vastu otsuse, et selliste aluste sertifikaadid tuleb koheselt peatada ning alused kuu aja jooksul Malta mereregistrist kustutada,» seisis Malta mereregistri teates.

25. märtsil saabus Tour Süüria sadamasse Baniasse, kust võeti pardale sealse toornafta last.

Nagu selgub Boliivia mereregistrist, kerkis kaks päeva hiljem Touri masti Boliivia plagu.

Vahetus ka omanik.

Varasemalt oli alus ISIM Touri nimel, mis kuulub samuti Maltas registreeritud ISI Maritime’ile. ISI Maritime omanik on Irano-Hind Shipping Company, mis on IRISLi ja Shipping Corporation of India ühisettevõte.

27. juuliks oli Touri ametlikuks omanikuks aga juba firma nimega Auris Marine Company – registreeritud Marshalli Saartel, mida ELi sanktsioonid ei puuduta. Olukorraga tuttava allika sõnutsi likvideeriti Auris Marine vaid paar tundi hiljem.

Touri praeguse omaniku osas selgus puudub.

Varsti pärast seda lahkus Tour Baniasest ning suundus lõunasse ja läbis Suessi kanali. Laeva liikumisega kursisolevate isikute sõnutsi lülitas Tour 9.-12. aprillil Aadeni lahte läbides oma jälgimissüsteemi välja.

Omaani lahte jõudes (13. aprillil) lülitas Tour jälgimissüsteemi jälle sisse ja seilas piki Hormuzi väina ning heitis ankru sisse Laraki saare lähistel. Nimetatud saar asub üsna väina keskel, selle lähedale jääb sadamalinn Bandar Abbas.

Seireandmed näitavad, et neljapäeval on Tour ankrus ning istub sügaval vees – mis viitab sellele, et toornafta on veel pardal.

Nüüd uurib Boliivia mereregister kaebust, et nad olevat võimaldanud Iraani alusel oma lipu all seilata – pärast seda, kui Avaazi aktivistid esitasid vastavasisulise ametliku avalduse.

«Me võtsime ühendust mõnede merelaevanduse ametite ja erinevate finantsettevõtetega,» ütles Financial Timesile Boliivia mereregistri peadirektor admiral Zoilo Roca Kikikunaga.

Ricken Patel kampaaniagrupist Avaaz ütles: «Riigid, mis pakuvad mugavuslippude teenust – nagu ilma merepiirita Boliivia – peavad lõpetama oma nimede väljarentimise neile, kes üritavad reeglitest mööda hiilida.»

Mereseadustele spetsialiseerunud advokaadibüroode hinnangul leidub ELi, USA ja ÜRO seadustes auke, mis annavad rahvusvaheliste sanktsioonidega mitteliitunud riikidele äri ajamise võimalusi.

«Iraan on meister riiklikke regulaatoreid ja eraviisilisi aktiviste haneks tõmbama, aga kahjuks teeb tõeliste mitmepoolsete meetmete puudumine selle neile lihtsamaks,» ütles rahvusvahelise advokaadifirma Freshfieldsi partner Chris Pickup.

 Copyright The Financial Times Limited 2012

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles