Mõistlik on teha nii, nagu teised

, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inimesed kipuvad tegema nii nagu teised, näiteks kandma halli ülikonda, kui kaaslased seda teevad.
Inimesed kipuvad tegema nii nagu teised, näiteks kandma halli ülikonda, kui kaaslased seda teevad. Foto: SCANPIX

Inimese jaoks on tihti kasulik ja mõistlik talitada täpselt nii nagu teised tema ümber, kinnitas  strateegia- ja turundusagentuuri Orcasci asutaja ja juhtivdirektor Mark Turrell Pärnus turunduskonverentsil vesteldes.

Konverentsi pealkiri oli seekord «Kas klient on rumal?» ja selle pealkirja all lahati inimkäitumise rohkem ja vähem ratsionaalseid külgi.  Kui tavaline majandusteadus lähtub sellest, et inimene on ratsionaalne olend, kes teeb otsused vastavalt numbritele, siis igapäevaelu räägib vastupidist.

«Mitte keegi ei käitu nii, isegi mitte majandusteadlased. Peale ratsionaalsuse ja irratsionaalsuse on inimeste juures veel midagi. Näiteks on väga ratsionaalne jälgida, mida teised inimesed teevad ja teha samamoodi. See aitab meil palju energiat säästa,» sõnas Turrell  ja lisas, et ega tõeliselt originaalse ideega pole ka kerge välja tulla.

Tihti arvavad inimesed, et teevad midagi tõeliselt originaalset, rulluisutavad, kannavad vampiirimeiki või tahavad pankuriks saada. Aga sellisel juhul jälgivad nad ainult mingit teist rühma ja mitte oma perekonda või sõpru. Selles ei ole aga midagi halba.

«Grupikäitumine on põhjus, miks me oleme inimkonnana nii kaugele jõudnud. Me ei tapa üksteist kasu nimel, me ei käi ja ei röövi pidevalt,» rääkis  Turrell.

Samas aega-ajalt on arenguks ka uusi ideid vaja. Iga natukese aja tagant tekib süsteemis mõni täiesti uus idee, mis on innovaatiline ja originaalne. Ja see hakkab lainetena teiste inimeste seas levima. Tõsi, kõik ideed ei hakka levima esimesel korral vaid vajavad mitut katset.

Nii tekkis näiteks Araabia kevad, mis sai alguse sellest, et Tuneesia tänavakaupmees Mohamed Bouazizi ennast protestiks põlema pani. Ta ei olnud mitte esimene inimene, kes seda Tuneesias tegi, umbes samasugune vahejuhtum leidis aset ka pool aastat varem, siis ei levinud protest aga selliste lainetena.

See, miks ja kuidas ideed, kaubad ja tehnoloogiad hakkavad inimeste seas levima, on aga just turundaja rida.

Turrell tõi näite, et MTÜdel on enamasti väga head sihid, aga nad ei oska neid inimestele selgitada.

«Nõustada projekte, mis võiksid ühiskonda paremaks teha, on pärast 20 aastat turunduses põnevam, kui autosid müüa,» ütles ta

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles