Erakanalid valmistuvad ratsukäiguks

Foto: SCANPIX.

Need inimesed, kes pärast digipööret oma vana analoogteleri moodsa digiboksiga varustatud aparaadi vastu vahetasid, võivad varsti taas kibedalt pettuda. Eesti suurimad kommertskanalid Kanal 2 ja TV 3 räägivad järjest valjemini sellest, et kaovad juba juulis vabalevist.

Vabalevikanaleid vaatavaid peresid, kelle teler pole ühendatud mõne teenusepakkuja võrku (suurimad Elion, Starman, STV), on TNS Emori uuringu järgi Eestis 75 000 ehk 13,4 protsenti televaatajatest. Neid on pidevalt nöögitud.

Digipöörde ajal lubati neile palju vabakanaleid, aga kõigepealt lahkusid TV 6 ja Kanal 11. Kui sama teevad ka Kanal 2 ja TV 3, siis jääksid vabalevisse vaid ETV, ETV 2 ja Tallinna TV.

Erakanalid sooviksid, et teenusepakkujad-kaablioperaatorid maksaksid neile osakese oma kasumist, mida nad teenivad erakanalite sisu oma klientidele vahendades. Operaatorid omakorda viitavad seadusele, mis ei kohusta neid tasu maksma. «Üks elektroonilise side seaduse paragrahv (ESS § 90) käsib vabalt levivaid telekanaleid kaabelvõrkudes tasuta edastada, teine paragrahv eeldab selleks poolte kokkulepet,» kirjutab Kanal 2 juht Urmas Oru tänases Postimehes.

Operaatorid leiavad sellest õigustuse tasu mitte maksta. «Vabalevi loodi selleks, et kõik kohalikud telekanalid oleksid Eesti rahvale tasuta kättesaadavad,» ütles Elioni nutiTV programmijuht Mark Levo. «Seega on Kanal 2 ja TV 3 meie jaoks pisut erandlikud, meil on kohustus neid edastada ja sellest tulenevalt ka õigus teha seda ilma telekanalitele täiendavaid tasusid maksmata.»

Starmani juhatuse liikme Indrek Ildi meelest võib telepilti võrrelda elektrienergiaga. «Kui tuua paralleel mõnest muust ärivaldkonnast, siis Eesti Energia või Fortum ei küsi Eleringilt raha, et jõuda kliendini, vaid Eleringile makstakse kinni tema võrguteenuse osutamine.

Samuti maksab Kanal 2 Levirale kinni klientideni jõudmise,» ütles Ild. «Kandes üle energiaturu kogemuse, võiksime operaatoritena küsida, miks peaksime meie oma kuludega signaali kliendini viima ja sellega koguma reklaamiraha telejaamale.»

Majandusministeerium on seisukohal, et juba praegu on telekanalitel õigus oma programmide edastamise eest kaabelteenuste osutajatelt tasu nõuda. Sealjuures viitab ministeerium samale paragrahvile.

Seaduse mitmeti tõlgendatavust paneb Oru süüks majandusminister Juhan Partsile. Aasta alguses saatis ka kultuuriminister Rein Lang Partsile kirja, kus soovib, et viimane segaduse ära klaariks.

Kuna seda pole juhtunud, võtavad erakanalid jälle üles vabalevist lahkumise jutu. Mitte sellepärast, et nad sooviksid kaotada kuni 13,4 protsenti Eesti televaatajatest. Malemängus nimetatakse seda taktikalist võtet kahinguks: ohverdatakse väiksem vigur (vabalevi vaatajad) võimsama viguri (raha) löömise huvides.

Vabalevist lahkudes muutuksid nad tingimusjuurdepääsuga kanaliteks. Siis oleksid operaatorid sunnitud nendega sisutasu asjus läbirääkimislaua taha istuma. Oru väitel pole küsitav summa üldse suur: maksimaalselt 50 senti kaablioperaatori kliendi kohta kuus, sedagi mõlema kanali peale kokku.

Levo rõhutab, et ka neil on kulud. «See, et meile TV 3 ja Kanal 2 näitamisega kulusid ei kaasne, on siiski pisut eksitav,» ütles ta. «Maksame autoritasusid telekanalite muusika ja audio-visuaalsete teoste autoritele ning esitajatele ja meie kanda on signaali transport alates telekanalist kuni klientideni.»

Vaataja jaoks sõltub hind Levo sõnul sellest, milline saab olema lõplik kokkulepe kaablioperaatorite ja telekanalite vahel. «Kui me jõuame läbirääkimiste käigus mõistlikule kokkuleppele, siis ei pruugi tarbija jaoks hinnad tõusta,» ütles ta.

Starmani jaoks sõltub hind vaatajate hulgast. «Kui kanalile sobib nišikanali staatus ja teda on tellinud endale vaid mõnisada vaatajat, on hind üks, ja kui kanalit näeb sadu tuhandeid televaatajaid, siis on hind teine,» ütles Ild.

Seevastu võib Eesti kahe suurema erakanali vabalevist lahkumine mõjutada bumerangina hoopis riigieelarvet. Kirjas Partsile rõhutab Lang, et kui need kaks kanalit vabalevist lahkuvad, siis väheneks märkimisväärselt seda teenust osutava ASi Levira sissetulek.

Samas tuleb vabaleviteenust ikkagi käigus hoida ning Levira kulud peavad seega katma vabalevisse jäävad ETV, ETV 2 ja Tallinna TV.

Kommentaar

Mart Laas
majandusministeeriumi sideosakonna juhataja asetäitja

Elektroonilise side seaduse paragrahv 90 paneb kaabelleviteenust osutavale isikule ehk operaatorile kohustuse tagada teataval juhul televisiooniprogrammide pidev taasedastamine, mille eest televisiooniteenuse osutaja tasu ei nõua.

Sättest nähtub selgelt, et kui vaba juurdepääsuga televisiooniteenuse osutaja [ehk vabalevikanal) oma programmi eest tasu ei nõua, siis on operaatoril kohustus seda programmi taasedastada. Juhul kui telekanal oma programmi eest tasu nõuab, ei ole operaatoril enam kohustust seda programmi taasedastada.

Samas ei tähenda see, et sellisel juhul on operaatoril õigus vabalevikanali programmi edastada ilma vastava kokkuleppeta televisiooniteenuse osutajaga. Kuna telekanali programm kuulub teenuse osutajale, siis kohalduvad siinkohal eelkõige võlaõiguslikke suhteid ja vastavad intellektuaalomandi kaitset reguleerivad normid, mis teadaolevalt aga ei kuulu elektroonilise side seaduse reguleerimisalasse.

Juhul kui pooled saavutavad aga kokkuleppe ehk kanali nõutav tasu tema programmi edastamise eest on kaabelleviteenuse osutaja jaoks aktsepteeritav ja kooskõlas viimase ärimudeliga, siis saab kaabelleviteenuse osutaja ka vastavat programmi edastada.

Seega on majandusministeerium seisukohal, et juba praegu on telekanalitel õigus oma programmide edastamise eest kaabelleviteenuse osutajalt tasu nõuda.