Euroopa finantsturgusid tabas eile hirm, et euroala tulemüür ei pruugi kaitsta Hispaaniat ja teisi raskustes riike Kreeka korratu lahkumise tagajärgede eest.
Usk euroala tulemüüri hajub
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
10-aastaste Hispaania ja Itaalia riigivõlakirjade tootlused püstitasid käesoleva aasta tippmargid, Euroopa aktsiaturud kogesid aga kolme viimase nädala suurimat langust.
Pikaajaliste Saksa riigivõlakirjade tootlused langesid rekordiliselt madalale, venitades vahe Hispaania omadega laiemaks, kui see euro ajaloos iial olnud on.
«Olukord teeb ärevaks,» ütles Pimco, ühe maailma suurima võlakirjadesse investeerija fondihaldur Luke Spajic.
«Turud üritavad tegelikult juba Kreeka korratut väljumist sisse arvutada.»
Pärast Kreeka valimisi, kus suur edu saatis päästepaketiga kaasnevate eelarvekärbete vastaseid parteisid, arutatakse kreeklaste lahkumise üle euroalast üha intensiivsemalt.
Euroopa liidrid on loonud finants-tulemüüriks 500 miljardi eurose Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM).
Paljud analüütikud ja investorid kahtlevad aga, kas müür on piisavalt kõrge, et päästa suuremaid raskustes majandusi nagu Hispaaniat ja Itaaliat.
«Teoreetiliselt on tulemüür Hispaania jaoks piisav,» ütles UBSi strateeg Justin Knight. Kuid ta lisas, et ESMil läheb suurte laenude saamisega ilmselt raskeks.
Kuigi Hispaania on kuulutanud välja sügavad eelarvekärped ja avalikustanud uued plaanid pankade tugevdamiseks, süveneb mure sealse majanduslanguse ja halvenevate kinnisvaralaenude pärast.
Hispaania laenukindlustuse maksumus (võimalike maksekatkestuste puhuks) lõi eile uue rekordi.
Hispaania rahandusminister Luis de Guindos väitis, et turgudel tekkinud torm tuleneb ebakindlast olukorrast Kreekas ega kujuta endast hinnangut Hispaania valitsuse tegevusele pangandussektori tugevdamiseks. Minister rõhutas, et valitsus on «teinud, mis meil tuli teha».
«Hispaania on rakendanud meetmeid, puhastanud väga sügavalt pangandust,» ütles de Guindos. «Nüüd on lihtsalt vaja euroala koostööd.»
Prantsuse finantsjärelevalve juht ja ametisseastuva presidendi François Hollande’i nõunik Jean-Pierre Jouyet hoiatas aga, et «nakkuserisk on olemas».
«Kui Kreeka lahkub euroalast – ja seda hüpoteesi täna vältida ei saa – siis tuleb arvestada tagajärgede ahelaga [pankadele]», ütles ta teleintervjuus.
Briti rahandusminister ütles, et Suurbritannia majanduse taastumist ei takista mitte valitsuse kasinuspoliitika, vaid euroala ebakindlus.
«Euroopa taastumist, ja ka Britannia taastumist, ei kahjusta tegelikult mitte kasinus, vaid kogu see ebakindlus,» ütles Osborne.
Eriti valusa hoobi andsid nakkusemured pankadele, mis kaotasid oma börsiväärtusest pea-aegu 4 protsenti.
Investorid ja analüütikud ütlesid, et Euroopa poliitikud peavad otsustavamalt tegutsema, enne kui Kreeka mured kisuvad sügavamale probleemidesse ka suuremad ja süsteemsemalt olulisemad riigid.
«Meil on vaja drastilisemat poliitilist sekkumist, mis rahustaks närve,» ütles Spajic. «Praegusest poliitilisest raamistikust Hispaania ja Itaalia kaitseks ei piisa.»
Copyright The Financial Times Limited 2012