Soome ei ole leidnud teiste maade seas poolehoidjaid ideele lükata väävlidirektiivi jõustumist viie aasta võrra edasi, kirjutab Helsingin Sanomat.
Soome ei leidnud toetajaid ELi väävlidirektiivi edasilükkamisele
14. mai 2012, 12:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimasel tunnil püüdis Soome leida toetajaid ka veidi lühemale üleminekuajale, kuid ebaõnnestunult. Direktiiv jõustub 2015. aastal.
Soome suursaadiku Marja Rislakki kinnitusel üleminekuaega ei tule.
Läbirääkimised lõppesid eelmisel kolmapäeval liikmesriikide alaliste esindajate komitees (COREPER). See andis eesistujamaale Taanile volitused pidada direktiivi üle nõu parlamendiga.
«Püüdsime otsida alternatiive ja leida teotajaid teiste riikide seast, kuid olukord oli selline, et jäime üksi,» ütles peaminister Jyrki Katainen. «See on väga keeruline asi, meil oleks olnud pakkuda konstruktiivseid ettepanekuid, mis poleks kogu direktiivi elimineerinud.»
Soome on nõudnud väävlidirektiivi edasilükkamist, kuna see vähendab Soome eksporditööstuse konkurentsivõimet.
Kataineni sõnul oleneb otsuse tõsidus sellest, kas väävlivaba kütus on saadaval ja kas väävlipesurite hinnad langevad või mitte.
Vastavalt direktiivile tohib Läänemerel, Põhjamerel ja La Manche’i väinas sõitvate laevade kütuses olla alates 2015. aastast vaid 0,1 protsenti väävlit.
Soome arvates on puuduseks see, et näiteks Vahemerel jõustub vastav nõue 2020. või 2025. aastal ja piirmäär langeb 0,5 protsendini.
Soome pressis aga läbi nõudmise selle kohta, et riik tohib toetada väävlidirektiivi tõttu kannatavat eksporditööstust. «See oli hea saavutus,» tõdes Rislakki.
Ka peaminister Katainen rõõmustas selle võimaluse üle. «Peab hakkama mõtlema, mida me saame teha,» lisas ta.
Soome nõutud üleminekuaeg oleks vähendanud kulusid Soome territoriaalvetes ja Soome-Eesti vahelises laevaliikluses.