Euroopa majandus on habras
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi olud on mullusest paremad, vaevleb kontinendi majandus Euroopa Komisjoni kevadise prognoosi kohaselt veel majanduslanguse ja võlakriisi mõjude küüsis.
Mullu neljandas kvartalis oli Euroopa Liidu majanduskasv negatiivne, tõenäoliselt on seis samasugune ka selle aasta esimeses pooles. Tootmine väheneb, töötus kasvab ja hinnatõus on kiirem kui ajalooline keskmine.
Samas pole kõik siiski nii lootusetu, kui esmapilgul paista võib. Majanduse taastumine, mida pikisilmi selleks aastaks oodati, lihtsalt viibib veidi ja jõuab prognoosi kohaselt pärale 2013. aastal.
«Majanduse taastumine on silmapiiril, aga olukord on endiselt habras, kuna lõhed erinevate riikide vahel ei ole kuhugi kadunud,» kommenteeris prognoosi Euroopa Komisjoni asepresident majandus- ja rahandusküsimustes Olli Rehn.
Karmi kukkumist on õnnestunud vältida, samas peavad kaheksa liikmesriiki ometi leppima langusega, mis näiteks Kreeka puhul on 4,7 ja Ungaris 0,3 protsenti. Ka euroala majandus kahaneb tänavu 0,3 protsendi võrra. Järgmisel aastal kosub euroala aga protsendi võrra – eeldusel, et probleemid lahenevad.
Erinevalt Eestist pole Euroopa Liidus tänavu oodata ka tarbimise kasvu. Töötuse määr on aasta alguses
Euroopa Liidus tõusnud üle kümne protsendi ning lähiajal on oodata, et see näitaja kerkib veelgi. Kreekas on töötuse määr 19,7, Austrias 4,3 protsenti. Ülejäänud riigid jäävad nende kahe vahele. Ka tööturule peaks leevendust tooma 2013. aasta.
Mullu kerkisid tarbijahinnad paljudes riikides üleilmse toorainete hinnatõusu ja maksude tõstmise tagajärjel. Inflatsioon hüppas Euroopas korraks üle kolme protsendi, kuid võttis peatselt jälle hoo maha. Toormehindade kiire tõusu peatumine ja majanduste aeglane kasv peaksid ka tänavu hinnatõusu pidurdama.
Positiivse poole pealt võib Euroopa Komisjoni hinnangul välja tuua ekspordi kasvu. Kõikide eelduste kohaselt kogub maailmamajandus taas hoogu, kasvades tänavu 3,3 ja järgmisel aastal 3,7 protsenti.