Riigi varad inventeeritakse novembriks

, Riigi Kinnisvara ASi arendusosakonna juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kuna Eesti riigil puudub süsteemne ülevaade oma varadest, tellis rahandusministeerium Riigi Kinnisvara ASilt riigi varade inventuuri, mille tulemusel selgub hiljemalt novembriks riigile kuuluvate varade olukord ja kasutusvõimalused.


Rahandusministeerium on inventuuri tellides astunud väga õige sammu, kuna see aitab välja selgitada riigile kuuluva kinnisvara kasutamise reaalsed võimalused. Riigivara registris on praegu andmed puudulikud, mistõttu pole sealt võimalik adekvaatset infot saada.



Nagu iga korralik peremees, peab ka riik teadma, mis talle kuulub ning olema enam-vähem kursis oma vara asukoha, seisukorra ja väärtusega. Kinnisvara puhul on kindel vaid asukoht – seisukord ja väärtus muutuvad ajas pidevalt.



Inventuur annab võimaluse vahepeal muutunud oludest taas tervikpilti kujundada, saada ülevaade riigile kuuluvatest maadest, ehitistest ja nendega seonduvatest õigustest ning kohustustest.



Kinnisvara omamine ja haldamine on pikaajaline tegevus, siin ei tohi rapsida. Riigi vara inventuuri tulemused aitavad anda pädevaid hinnanguid, mis otsustavad riigile kuuluva kinnisvara ja muude varade kasutuspotentsiaali kahe, viie või kümne aasta pärast.



Korras hoidmata kinnisvara eluiga üldjuhul väheneb ja selle tervis halveneb, mis on otseselt seotud vara väärtusega. Hea ülevaade varast tagab sellele heaperemeheliku hoolitsuse.



Riik on valikute ees – mida oma varadega peale hakata, milliseid hooneid ja rajatisi edaspidi kasutada või arendada? Samuti tuleb otsustada, millised hooned on riigile kroonijuveeliks ning mida ja milleks tuleb müüa või juurde osta.



Kaugemale tulevikku vaadates saavad riigivara valitsejad kavandada vajadusi uute pindade järele ja planeerida kulusid, vabanedes mittevajalikust.



Riigi funktsioonid on muutunud ajas kiiremini, kui on võimalik muuta soetatud hoonete funktsioone.



Paindlikum oleks üürida, mitte omada, kuna muutuvas ajas pole paljusid hooneid nende esialgses kasutuses enam tarvis.



Riigi teenused liiguvad arvutivõrku: inimesed suhtlevad arhiividega interneti kaudu ja käivad valimas ID-kaardiga virtuaalselt.



Nõudmised riigile kuuluvatele hoonetele ja nende asukohale muutuvad veelgi kardinaalsemalt lähema paarikümne aasta jooksul. Seetõttu on inventuur ka heaks alusdokumendiks tulevikuotsuste põhjendamiseks.



Objektide ülevaatus ja andmete kogumine algas 2008. aasta novembris ja kestab 2009. aasta veebruarini. Lõppjäreldused tehakse selle aasta 30. novembriks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles