Rahandusministeerium soovib riigifirmadest välja pigistada võimalikult palju dividende, saak jääb aga varasemate aastatega võrreldes kasinaks.
Valitsus koorib riigifirmadest omanikutulu
18. veebruar 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigieelarvele praegusel ajal ülivajaliku 2,35 miljardi krooni eest taasriigistatud Eesti Raudtee ei too seejuures riigikassasse sentigi omanikutulu, põhjuseks firma suur investeerimisvajadus. Küll aga võtab riik rahandusminister Ivari Padari käsul nii mõneltki teiselt ohtralt investeerivast riigifirmast välja kopsakad dividendid.
Suurima andami, 224 miljonit krooni, annab Eesti Energia. Mulluse enam kui 600-miljonilise või varasema ühe miljardi kroonise dividendimaksega ei anna seda justkui võrreldagi.
Eesti Energia juhatuse liikme Margus Kaasiku sõnul ei maksa 224 miljonit krooni siiski peenrahaks nimetada. Kaasiku sõnul on kohustus 224 miljonit dividendideks maksta jämedalt võttes saja miljoni võrra suurem, kui firma siiani arvestas.
«Sada miljonit on praegustes tingimustes väga suur summa, aga kui riigieelarve vajab tuge, peame selle maksmisega hakkama saama,» lausus Kaasik.
Eesti Energia kasumiootus on märtsis lõppeval majandusaastal 900 miljonit krooni, samas plaanib firma lähiajal sellest tunduvalt suuremaid investeeringuid.
Tallinna Sadamalt küsib Padar sada miljonit krooni. Sadama finantsjuht Marko Raid ütles, et see on firmale suur kohustus.
Sel aastal kavatseb sadam investeerida umbes miljard krooni, milleks sadama enda rahavoogudest ei piisa. Raha läheb Muuga konteinerterminali laiendamiseks ja Paldiski uute kaide jaoks.
Eelmisel nädalal sõlmis Tallinna Sadam lepingu Euroopa Investeerimispangast 40 miljoni euro ehk umbes 626 miljoni krooni laenamiseks.
Raidi sõnul vajab sadam sel aastal veel teist sama suurt rahasüsti, et refinantseerida lõppevaid võlakirju ja laene.
Tallinna Sadama dividendimaksed on viimastel aastatel traditsiooniliselt olnud rahandus- ja majandusministeeriumi tüliõunaks. Sadamal on igal aastal olnud raskusi, et nõutud summad ära maksta. 2007. aastal emiteeris firma võlakirju, et kinni maksta omaniku 300 miljoni kroonine tulusoov.
Dividendisumma järgi on üks edukamaid riigiettevõtteid Eesti Loto, millelt riigikassa saab tänavu 108 miljonit krooni. Sarnaselt paljude teiste ettevõtetega kasvas Eesti Lotost võetav summa negatiivse lisaeelarve menetlemise käigus. Esialgne dividendisoov oli 102 miljonit.
Head raha toob riigile ka Lennuliiklusteeninduse AS – 75 miljonit krooni omanikutulu.
Eesti Raudtee dividendimakse puudumise kohta märkis majandusministeeriumi pressiesindaja Kunnar Kukk, et firma kasum läheb Koidula piiripunkti investeeringuisse, samuti perroonide ja kontaktvõrgu korrastamisse. Riik jätkavat ka Rail Baltica ettevalmistust.
Kuke sõnul pole raudteefirma taasriigistamiseks kulunud 2,35 miljardil kroonil ja oodataval omanikutulul mingit seost, sest firma äriplaani kinnitades on valitsus otsustanud, et esialgu firmast dividende ei võeta.
Rahandusministeeriumi riigiettevõtete dividendivõtmise eelnõu lugedes torkab silma, et rahapuudusel on püütud ka väikestest firmadest võimalikult palju välja pigistada.
Eesti Geoloogiakeskuselt võetakse 220 000 krooni asemel 400 000 krooni, Eesti Kaardikeskuselt 50 000 krooni asemel 575 000 krooni.
Riigi omanikutulu
• 2006 – 951,3 mln kr
• 2007 – 1537,2 mln kr
• 2008 – 945,3 mln kr
• 2009 – 524,38 mln kr
Allikas: rahandusministeerium