Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso pöördus Euroopa Liidu liidrite poole üleskutsega toetada eelseisval tippkohtumisel kasvukava, tunnistades samas, et võlgadest vaevatud valitsustel tuleb püksirihmu edasi pingutada.
Barroso kutsub Euroopat kasvule
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Barroso topeltsõnum kõlab Prantsuse ja Kreeka valimiste kiiluvees, mis näisid raputavat paika tasakaalu kasvu ja kasinuse debatis.
Olles kaks aastat kasinust kuulutanud, sõnastab komisjon nüüd kiirkorras kasvusõnumit – ilmselt ka selleks, et kammitseda pühapäevastel valimistel kulmineerunud populistlikku pahameelt.
Konkreetsemalt palub Barroso ELil heaks kiita 10 miljardi eurone kasv Euroopa Investeerimispanga (EIB) laenuvõimes.
Barroso väidab, et siis saaks EIB anda rohkem laenu rahanäljas väike- ja keskettevõtetele.
Ühtlasi soovib Barroso liidrite õnnistust komisjoni kavale luua võlakirjad ELi ühiste infrastruktuuriprojektide, näiteks kiirteede ja torujuhtmete rahastamiseks.
Selle viimase mõtte on Euroopa liidrid laias laastus targaks tunnistanud, kuid arutavad veel läbi üksikasju.
Komisjoni ametnikud tunnistasid, et üksi neist mõtteist pole uus. Kuid nad juhtisid tähelepanu tõsiasjale, et Barroso poolt paikapandud ajakava viitab senisest suuremale pakilisusele.
Nagu näib, on Saksamaa poolt inspireeritud vastse «fiskaalpakti» kõrvale moodustumas «kasvupakt».
Idee tuleb arutusele Euroopa Ülemkogu presidendi Herman Van Rompuy poolt kokkukutsutud mitteametlikul tippkohtumisel, mis leiab aset 23. mail.
Berliin, mis on varasemalt sedalaadi initsiatiividele vastu tõrkunud, näib seekord olevat valmis heakskiitvalt pead noogutama, ütlevad ELi ametnikud.
Seega tuldaks ilmselt vastu värskele Prantsuse presidendile François Hollande’ile, kes oma kampaania käigus kasinust karmilt tümitas.
Kasvule keskendudes kordas Barroso aga, et Brüssel ei plaani hüljata eelarvedistsipliini, mille eest Berliin jõuliselt on seisnud.
Kreeka valimiste osas hoidus Barroso ennatlikest järeldustest ja leidis, et me ei tohiks «lihtsustatult» järeldada, et sealsed valijad hülgasid ELi poliitika. Ta kinnitas, et karmid meetmed peavad jätkuma.
«Väga kõrge võlatasemega riikidel ei ole valikut,» ütles Barroso.
Copyright The Financial Times Limited 2012