Riik hakkab konkurentsi tihendamiseks tippjuhte kasvatama
8. mai 2012, 23:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kandidaatide põud riigiametite juhtide konkurssidel on viinud riigikantselei nii kaugele, et tulevasi tippjuhte tuleb riigil hakata ise kasvatama.
Esmaspäeval kuulutab riigikantselei välja konkursi, et sõeluda tänavu magistrikraadi saavate noorte hulgast välja 5-7 tugevate juhieeldustega ning vaimselt võimekat inimest erinevatelt erialadelt.
Väljavalitud asuvad tööle ministeeriumides, kus nad pooleteise aasta jooksul erinevates riigiasutustes praktiseerides personaalse õppekava alusel välja koolitatakse.
200 000 eurot maksva programmi tulemusena peaksid noored aastate pärast olema piisavalt võimekad, et tippjuhtidena riiki teenida. Sellised ametid on näiteks ministeeriumide kantslerid ja asekantslerid ning ametite ja inspektsioonide peadirektorid, kokku 90 inimest.
«Lühidalt öeldes saavad need inimesed lihtsalt kiirenduse karjääriredelil tänu sellele, et nad saavad võimalikult erinevat kogemust ja kontsentreeritult,» iseloomustas riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskuse juhataja Eve Limbach-Pirn.
Konkurents riigi tippametitele on praegu hõre. Keskuse andmetel vahetub juhtivatel kohtadel aastas keskmiselt 9 inimest, aga mõnel aastal vaid 2-3. Viimase viie aasta jooksul tippjuhtide ametikohtadele korraldatud 20 avalikust konkursist on juhi leidmisega lõppenud 16. Viimati pälvis avalikkuse kriitikat konkurss maksu- ja tolliamet peadirektori ametikohale, kuhu laekus vaid üks avaldus. Raskusi on olnud ka statistika-, muinsuskaitse- ja põllumajandusametite juhtide leidmisel.
«Kõige suurem probleem on see, et me ei saa head tulemust. Inimesed, kes töötavad avaliku sektori tippjuhtidena, teevad selliseid otsuseid, mis mõjutavad kõigi inimeste elu, ja järelikult peaksid nad väga kompetentsed olema,» ütles Limbach-Pirn.
Juhtide nappus pole tema sõnul kujunenud hiljuti, vaid tuleneb Eesti 1,3-miljonilisest rahvaarvust, kelle hulgas on tippjuhi eeldustega inimesi arvestuste kohaselt vaid 6000. Kui erasektor saab juhte tuua ka välismaalt, siis riigil seda võimalust ei ole, kuna ametnik peab omama kodakondsust.
Konkurentsi kasvatamiseks on 2005. aastal tööd alustanud juhtimiskompetentsi keskus tänaseks läbi viinud kaks programmi avalikus teenistuses töötavatele ametnikele. Koolituse läbinud 48 inimesest 19 on teinud tõsiseltvõetava edusammu karjääriredelil ja kolm neist saanud tippjuhiks.
Värsketele magistrikraadi omanikele mõeldud Juhtimistalentide programm peaks aga aitama ametnikkonda uusi inimesi juurde tuua.
Seda, et riigi kulul juhtimiskoolituse saanud noored hiljem erasektorisse lahkuvad, Limbach-Pirn ei usu. «Mina arvan, et nende inimestega on selleks ajaks juhtunud see, et nad on töötanud end nii sisse ja saanud hea kogemustepagasi, et neid lihtsalt hoiab avalikus sektoris see töö, mida neile pakutakse,» leidis ta.
Juhtimistalentide konkurss kuulutatakse välja esmaspäeval ja kestab 4. juunini.