Mida välispartnerile kinkida, kuidas mitte sattuda vastuollu kohalike seadustega, kuidas suhelda klientidega, kes asuvad kardinaalselt teises ajatsoonis. Mõned Eesti eksportijad jagavad soovitusi, milliste riskidega arvestada välisturgudel.
Ettevaatust kingituste ja maksudega!
8. mai 2012, 12:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Projekt Kuubis: ole kingitustega ettevaatlik
Avaliku sektoriga suheldes tasub kingitustega olla ettevaatlik. See, mis võib tunduda Eestis sobilik, ei pruugi olla seda välisturul. Kommikarp tuleb tehingule pigem kahjuks, mis sest, et selle väärtus on praktilisel olematu. Päris vältima meeneid ja kingitusi ei pea, kuid ettevaatus ei teeks paha.
Oskando: vali partnerit väga hoolikalt
Õige partneri valik on alati risk. Kas see firma on suuteline sind niivõrd hästi esindama, et toode oleks turul tuntud ja toimuks reaalne müük? Tal peab olema müügijõudu ja müügioskusi. Partneritega on seotud veel ka teine risk – kui neile on pakutud riigiti väga erinevaid tingimusi, siis võib see mingil hetkel kätte maksta. Tuleb jälgida, et näiteks naabermaade vahel ei tekiks väga suurt erinevust.
SeeMe puhul tuli üllatavana seadusandlik risk. Autode jälgimine on väga tõsine teema, näiteks Austrias. Kohalik seadusandlus ütleb, et firma ei tohi jälitusseadme abil isegi mitte näha, sihilikust kontrollimisest rääkimata, et mida töötaja teeb firma autoga väljaspool tööaega. Nende jaoks tuli teha tarkvarale lisaarendus, kellaaja piirang, et inimeste privaatsusnõuded oleksid tagatud.
Defendec: ajatsoonid muudavad suhtlemise keerukaks
Mida suurem ja kaugem on turg, seda suurem on vajadus oma isikliku nö saadiku järele Ameerika ja Aasiaga on ekstreemsete ajatsoonide tõttu kohalikud esindajad eriti olulised.
Shishi: krediiti kiputakse kuritarvitama
Meie kogemuse järgi on proovikiviks just masust tingitud makseprobleemid. Suurem osa kauplemisest käib läbi ettemaksu, isegi näiteks Frankfurdis. Oleme õppinud, et kui annad mõnele üksikule firmale, olgu või Lääne-Euroopas, krediiti, siis paratamatult seda kuritarvitatakse. Võid siis arvestaa, et raha hilineb kindlasti 10-15 või isegi 30 päeva. Ettemaksu kasutavad praegu kõik ja kriisiaastatel kadusid paljud vanad firmad turult.
ZeroTurnAround: vii end kurssi sihtmaa maksusüsteemiga
Üheks suuremaks riskiks on maade maksusüsteemid: kuidas käibemaksu arvestatakse, kuidas keegi importi oma riigis maksustab, kes peab kulud kandma jne. Näiteks aastaste tarkvaralitsentside puhul on mõni firma pöördunud aasta lõpuks meie poole ja öelnud, et nende riik on vaadanud seda litsentsi mitte kauba, vaid teenusena ja neile selle eest arve esitanud.
Probleeme võivad tekitada ka maksed panganduses – pank võib raha kinni hoida, nt krediitkaardimaksete puhul.
Ettevõtjate kogemused on refereeritud raamatust "Jah ekspordile!"