Kuna töökäsi jääb eelolevatel aastatel Eestis üha vähemaks, peavad ettevõtjad PARE juhatuse esimehe ja TTÜ külalisprofessori Milvi Tepi kinnitusel selgelt kindlaks määrama, miks inimese nende juurde peaksid tööle tulema.
Tepp: Eesti tööjõud on liiga odav!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tepp märkis ETK aastapäeva konverentsil, et jaekaubandus ei ole teps mitte kõike parema mainega tööandja ning sektorile oleks kasulik langetada oma ootusi tulevasele tööjõule, magistrikraadiga poemüüjaid pole lihtsalt tarvis.
«Ka tööjõuturg on turg, täpselt sama moodi nagu teenuste- ja kaubaturg. Teame, et edukad on need, kes on paindlikud ja tunnevad turu reegleid ja suudavad kohaneda,» rääkis Tepp.
«Eesti tööandjad on ikka arvanud, et tööjõuturg ei allu turu reeglitele, aga allub ikka küll,» lisas ta. Nimelt müüb tööandja oma töökohta neile, kes otsivad tööd ja ka neile, kes endale enne kooli minekut eriala valivad.
Näiteks on majandusministeeriumi prognoosi kohaselt ette nähtud, et ligi pooled uutest töökätest, keda Eesti jaekaubandus 2018. aastaks vajab peaksid olema magistrikaardiga. Tepi kinnitusel on see ilmselt liialdus ja töökohti, kus tõepoolest on vaja magistrikraadi, on jaekaubanduses vähevõitu.
Tepi sõnul on Eesti ka üks väheseid kohti, kus inimene teeb 8 tundi päevas tööd, nii nagu tööandja talle ette on näinud ja ei suuda selle raha eest ka parema tahtmisega ära elada. Tööjõu odavust kinnitab ka see, et kauplused on hilja õhtul lahti.
«Meil on odav seda inimest seal hoida ja loota, et keegi midagi ostab,» rääkis Tepp.
Selles, millise töökoha inimene valib määrab ka tööandja maine, samas määrab kaubandusketi maine enamasti väsinud ja alamakstud kassapidaja.
«Kas ettevõttel on võimalik teha kassapidajad õnnelikumaks? Tehke rohkem vaheaegu, õpetage juhid neist rohkem lugu pidama,» arvas Tepp.
Tööjõu kulu kasvab Tepi kinnitusel lähiaastatel paratamatult. Konkurents muutub tihedamaks ja inimesi jääb lihtsalt demograafilise olukorra tõttu vähemaks. Kui ei tõuse palgad, kasvab tööjõu voolavus, mis omakorda tähendab rohkem koolitusi ja suuremaid administreerimiskulusid.