Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Tööandjate Keskliit kutsusid valitsust üles jätma töövõimetushüvitiste süsteem muutmata, et mitte suurendada tööandjate kulusid.
Tööandjad soovivad väiksemat vastutust töötaja haiguse puhuks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigi suurimad ettevõtlusorganisatsioonid otsustasid mitte toetada valitsuse kava, mis kohustaks tööandjaid maksma töötajale töövõimetushüvitist neljanda kuni kaheksanda haiguspäeva eest. See suurendaks tööandjate kulutusi vähemalt 500 miljoni ja töövõtjate kulusid 200 miljoni krooni võrra, rõhutasid organisatsioonid.
Et mullu ja tunamullu oli keskmine töövõimetuspäevade arv vastavalt 13 ja 12 päeva, vastutavad töötaja ja tööandja enamiku haiguspäevade eest ning haigekassa hüvitaks vaid nelja päeva kulud, teatasid organisatsioonid oma pöördumises. Lisaks on suurenenud 2-5 päevaste töövõimetuste arv, mistõttu muutuks töövõimetuse hüvitamise pea täielikult töötajate ja tööandjate kohustuseks.
Samuti nõudsid organisatsioonid haigekassa süsteemi rahastamise ülevaatamist. «Ravikindlustussüsteem ei ole tänase rahastamismudeli juures jätkusuutlik,» rõhutasid nad kirjas valitsusele. «Selle tagamiseks tuleb süsteemi rahastada ka muudest allikatest peale sotsiaalmaksu.»
Tööandjate ja tööstus-kaubanduskoja ettepanekute kohaselt peaks haigekassa haiguspäevade hüvitamise üle võtma seitsmendal haiguspäeval, õigus hüvitisele tekiks alles pärast kahekuulist töötamist, esimesel kolmel päeval hüvitist ei makstaks ning töövõimetushüvitisele kehtestataks ülempiir.
Pöördumises loetletakse ka tingimused, mille täitmisel saaks tööandjat kohustada hüvitama töövõimetust neljandast kuuenda päevani. Muu hulgas seadsid tööandjad tingimuseks, et hüvitise miinimummäär ei ületaks 50 protsenti töötaja palgast, hüvitised oleks maksuvabad ning luuakse järelevalvesüsteem haiguslehtede põhjendatuse kontrollimiseks.