Juhtimiskonsultant maanteeameti skandaalist: teisitimõtlejad peaksid lahkuma
3. mai 2012, 15:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juhtimiskonsultant Marko Rillo leiab, et maanteeameti juhtkonna skandaalis peaksid teisitimõtlejad lahkuma.
«Nii see terves organisatsioonis käib,» ütles Rillo. «Kui ka ajutisel tippjuhil on nii fundamentaalses küsimuses nagu organisatsioonikultuur täiesti erinev arusaam, siis ei pea lahkuma mitte tippjuht, vaid teisitimõtlejad.»
Maanteeameti juhi kohusetäitja Erkki Raasukese sõnul peavad ameti haldusosakonna juht Ilmar Maar ja asedirektor Margus Suik töölt lahkuma, kuna pole mõistnud, et käitusid erareisidel käies valesti. Kõnealusele kahele juhile tegi Raasuke ettepaneku rahumeelseks lahkuminekuks, kuid mõlemad keeldusid sellest. Nüüd otsitakse ekspankuri sõnul konstruktiivseid lahendusi mainitud inimestest vabanemiseks.
«Puutun esimest korda kokku olukorraga, kus sellist probleemi vaja lahendada,» ütles Raasuke.
Rillo ütles, et taoline probleem võib tulla ette ka erasektoris. «Ka eraettevõtetes unustavad juhid, et nende juhirolli ja kõrge palga juurde käib vastutus ja teatud ootused käitumise suhtes,» rääkis Rillo. «Kuid minu meelest eriti avalikus sektoris tegutsedes tuleb oma käitumist jälgida. On ju kõik ametnikud kohustatud järgima avaliku teenistuse seaduse juurde lisatud eetikakoodeksit ja neil on kohustus käituda vastutustundlikult ning nende kasutuses oleva varaga heaperemehelikult ringi käia.»
Ta ütles, et kõrvalseisjale jätsid selgitused, miks oli vaja maanteeameti haldusala töötajatel käia autonäitusel, äärmiselt ebaveenva mulja. «Kui töötajate käitumisest paistab uuele juhile, et nad ei ole võimelised vastutust võtma, siis pole küsimust – neil tuleb lahkuda,» lisas Rillo. «Ka osakonna või valdkonnajuht peab mõtisklema selle üle, et kui ma nüüd ühte või teistmoodi käitun, siis kuidas käituvad mu alluvad. Juht oma käitumisega annab alluvatele eeskuju ja käitumissuuna, tema kujundab organisatsioonis väärtusi.»
Rillo ütles, et Lääne kultuuriruumis on tavaline, et taoliste probleemide ilmnemisel ei piisa isegi vabandamisest ja siirast kahetsusest, vaid vastutustundetult käitunud inimene saab templi külge ja peab organisatsioonist lahkuma. Seevastu nt Aasias on rohkem levinud, et kui inimene siiralt vabandab, võtab vastutuse oma teo eest ning igati mõista annab, et ta on õppinud, siis antakse talle teine võimalus. «Praegu oleks skandaal olnud palju väiksem, kui need inimesed oleksid oma kohalt kohe taandunud või esitanud väga selge avaliku patukahetsuse,» lisas Rillo.