Tänasel Nokia aktsionäride üldkoosolekul astub ettevõtte nõukogu esimehe kohalt tagasi Jorma Ollila, kes pidas tegevjuhi ja nõukogu esimehe ametit 20 aastat. Eelmise sajandi lõpuaastatel ja selle sajandi alguses oli Nokia üks Euroopa tuntumaid ettevõtteid ning Ollila Soome mõjukamaid inimesi.
Kui endine peaminister Paavo Lipponen võis igal ajal helistada Hiina keisrile, siis Ollila võis helistada Hiina peaministrile, iseloomustas teda tabavalt Kauppalehti kuukiri Optio. Ta oli mees, kes tegi pankroti äärel olevast ettevõttest maailma ühe juhtiva tehnoloogiahiiu.
Ollila läks Nokiasse 1985. aastal ettevõtte tollase juhi Kari Kairamo kutsel – ta töötas toona Citibankis ja Nokia oli panga klient. Ajad olid Nokia jaoks keerulised. 1988. aastal sooritas Kairamo enesetapu, ettevõte oli kokkukukkumise äärel ning omanikud üritasid seda Ericssonile müüa.
1992. aastal ettevõtte juhiks saanud 41-aastane Ollila tegi oma elu ja ilmselt ka pooleteise sajandi pikkuse Nokia ajaloo tähtsaima otsuse: panna kõik ühele kaardile ning keskenduda ainult telekommunikatsioonile. Kõik muud tootmisharud müüdi maha, osa neist hääbus, mõni (näiteks Nokia Renkaat) on aga edukas ka tänapäeval.
«Istusime Olli-Pekkaga peakontoris ja mõtlesime, mis nüüd edasi saab,» meenutas Ollila hiljem. Olli-Pekka Kallasvuost sai 2006. aasta juunis Ollila järel uus tegevjuht. Ollila ise jäi nõukogu etteotsa kuni tänaseni.
1990. aastate teisel poolel sai Nokiast maailma juhtiv mobiiltelefonide tootja ning eestlastele eduka firma sümbol. Soome jaoks muutus Nokia nii suure tähtsusega ettevõtteks, et riigi sisemajanduse kogutoodang hakkas paljuski sõltuma sellest, kui hästi läks Nokial.