Maailmapank soovitab Hiinale suuri reforme

Andrus Karnau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Politsei peletab illegaalseid õhupallimüüjaid Pekingis.
Politsei peletab illegaalseid õhupallimüüjaid Pekingis. Foto: SCANPIX

Maailmapanga analüüs «Hiina 2030» soovitab riigile põhjalikke reforme, et vältida langemist keskmise sissetuleku lõksu; mahuka analüüsi ühe osa koostamist juhtis Eesti Panga peatselt ametisse astuv president Ardo Hansson.


Hiina majandus oli maailma suurim 16. sajandi algusest 19. sajandi alguseni, kuid seejärel tegi sealne majanduselu läbi katastroofilise languse. Aastal 1978 sai aga Hiinas alguse meteoriidi kiirusega võrreldav tõus.

Praegu on Hiina majandus taas maailma suuremaid, möödudes 2010. aastal Jaapanist. Hiina on suuruselt teine USA järel, või kui euroliit lugeda üheks, siis suuruselt kolmas majandus maailmas.

Eelmise sajandi lõpul puhkenud
Aasia kriis tuhmistas selle maailmajao sära, kuid ei puudutanud Hiinat. Viimase 30 aasta keskmine majanduskasv on olnud 9,9 protsenti. Maailmapanga analüütikud märgivad oma analüüsi sissejuhatuses, et isegi siis, kui Hiina kasv aeglustub kolmandiku võrra, möödub ta USAst enne 2030. aastat, kuigi sissetulekult ühe elaniku kohta jääb Hiina ka siis rikastest riikidest kaugele maha.

Analüüs märgib, et tõus kõrge sissetulekuga riikide hulka saab võimalikuks vaid siis, kui Hiina suudab vältida ületamatuna näiva kuristiku, mida majandusteadlased tunnevad keskmise sissetuleku lõksuna. Küsimus on, kas Hiina suudab hoida märkimisväärselt kõrget majanduskasvu tempot ning kas Hiina ühiskond ja keskkond tuleb sellega kaasneva pingutusega toime.

Maailmapanga analüüs vastab sellele küsimusele jaatavalt, kuid eeldab, et Hiina muudab oma poliitikat, mis on küll seni olnud väga edukas, kuid edu hoidmiseks vajab uuendusi.

500 lehekülge
«Raportil on viis osa: majandusreform, sotsiaalpoliitika, innovatsioonipoliitika, keskkond ja Hiina suhted muu välismaailmaga,» selgitas Maailmapanga Hiina üksuse majanduspoliitika osakonna juht Ardo Hansson pärast raporti avalikustamist. «Mina juhatasin esimest osa, kus käsitlesime makromajandust, fiskaalpoliitikat, ettevõtlust, finantsvahendust ja maad.»
Hansson kinnitas, et ta soovitas Hiinale reforme.

Praegu on Hansson juba endine Maailmapanga Hiina osakonna peaökonomist ja majanduspoliitika osakonna juht. Pekingist Eestisse naasnuna valmistub ta üle võtma Eesti Panga presidendi kabinetti selle aasta juunis.

Maailmapanga 500-leheküljelist analüüsi loetakse ja tsiteeritakse ilmselt Hiinas väga laialdaselt. Analüüsi koostamisse oli kaasatud valitsusega seotud tunnustatud mõttekoda, mille soovitustel on seni olnud suur mõju. Samuti osales analüüsi kirjutamisel Hiina rahandusminister ja asepeaminister Li Keqiang, kellest peaks saama tuleval aastal valitsusjuht.

Analüütikud on oletanud, et valitsuse mõttekoda on suletud uste taga soovitanud isegi palju kaugemale minevaid reforme, Maailmapanga kaasosalus annab mõttekojale teatud taganemistee, kui nende soovitused peaksid põlu alla sattuma.

Analüütikud hindavad, et reformide läbisurumine on väga keeruline. Hiina juhtkonnas on niigi suured pinged ja kui võimule peakski pääsema reformimeelne tiib, siis vajavad nad enne muudatusi aega, et kindlustada oma võimu.

Maailmapanga president Robert B. Zoellick ütles analüüsi esitledes, et Hiinale 30 viimase aastaga edu toonud strateegia on end ammendanud ja uute proovikividega toime tulekuks on vaja seda muuta.

Viis soovitust
Maailmapanga esimene soovitus: minge üle turumajandusele, laialdastele turusuhetele, kus ettevõtted keskenduvad kasumi teenimisele ja riik majandustegevuse konkurentsireeglite ja muude seaduste koostamisele ning täitmise jälgimisele.

Sealhulgas ka keskkonnakaitsele. Hiina majandus põhineb praegu suurtel riiklikel firmadel, mida finantseerivad riiklikud pangad odava rahaga. Selline tegevus moonutab konkurentsi nii sise- kui ka välisturul.

Soovitus on reformida põhjalikult maakasutust, tööturgu ja lubada pangandussektoris määrata intressitase kommertspankadel. Selle kõige eelduseks on loomulikult suuremahuline erastamine, mis kahtlemata loob suuri võimalusi ka Lääne investoreile.

Erasektori ergutamine tooks kaasa tööviljakuse kasvu ja parandaks suurriigi majanduse konkurentsivõimet.

Samuti on vaja hoolitseda, et tööturg saaks reageerida muutustele. Inimestele peab kogu Hiinas olema kättesaadav pension, tervise- ja töötuskindlustus. Samuti on vaja järjest kasvatada inimeste hulka, kes aktiivselt tööturul kaasa löövad.

Kuigi Euroopast vaadates võib tunduda, et hiinlaste arv aina kasvab, siis prognoosid näitavad, et Hiina tööjõud hakkab vähenema juba paari aasta pärast.
Kaitsta on vaja talupoegi, et suureneks maa kasutamise intensiivsus.

Teine soovituste ring puudutab innovatsiooni ja ülikooliharidust. Ka see vajab toetust, et hiinlased saaksid harituks ja võimeliseks järjest nõudlikumaks muutuvas majanduselus kaasa lööma.

Roheline majandus
Kolmas ja võib-olla kõige üllatavam soovitus on arendada säästlikku rohelist majandust. Hiina loodusvarud näivad olevat lõputud, keskkonnasääst aga vaid Euroopa Komisjoni ametnike kirg. Maailmapanga soovitustest selgub aga vastupidine.

Ühelt poolt tähendab see, et kiire kasv vajab aina enam ressursse ning neid on vaja säästlikumalt kasutada. Teisalt vajab kaitsmist keskkond, mida ei saa lõputult aina kasvava tootmisega saastata. Hiina tohutu turg annab uute keskkonnasäästlike tehnoloogiate rakendamiseks hea võimaluse. Uus tehnoloogia on ka heaks investeerimisvõimaluseks, elavdades taas majandust.

Neljas soovitus käib sotsiaalse kaitse edendamise kohta. Kuna ebavõrdsus riigis aina süveneb, siis on hädavajalik, et valitsus tagaks kõikidele elanikele võrdse ligipääsu tööle, pangalaenudele, sotsiaalteenustele ja sotsiaalkindlustusele.

Hiina hiiglaslikes maapiirkondades pole tööd, ligipääsu avalikele teenustele ega tagatud sotsiaalkindlustust. Maapiirkonnad vajavad koole ja hooldushaiglaid vanureile.

Viiendaks peab Hiina tugevdama oma maksusüsteemi: koguma makse paremini ja hoolitsema selle eest, et kohalikel omavalitsustel oleks piisav maksutulu. Uus kasvustrateegia eeldab suuremaid riigi kulutusi ja selleks on vaja lisatulusid. Viimased omakorda peab tagama maksureform.

Kuuendaks peab Hiina end maailmale avama, saama aktiivseks osalejaks maailmamajanduses, kasutades rahvusvahelisi institutsioone ja koostöövõrgustikke. Hiina majandus pakub häid investeerimisvõimalusi, ta on osaline maailmamajanduse tööjaotuses ja teenib ise kasu ideede ning teadmiste liikumisest.

Hiina finantssektor peaks lõimuma maailma rahandusega, jüaanist peaks saama maailma reservvaluuta. Hiinal tuleks koos teiste riikidega vastutada ühiselt, et teostuks ülemaailmne kliimapoliitika ja tagatud oleks finantsstabiilsus.

Maailmapanga analüütikud ei varja, et need ülesanded nõuavad Hiina valitsuselt suurt pingutust, kuid reformideta ei arene ka riik edasi.

Arvamus

Marko Mihkelson,
riigikogu väliskomisjoni esimees

Maailm on suures muutumises ning üks keskseid mõjutajaid on Hiina rolli tugevnemine. Sisuliselt on Hiina taastamas seda positsiooni maailmas, mis tal oli eeskätt majanduse mõjutajana veel 19. sajandi algul. Seega pole toimumas midagi erakordset.

Eestil ja teistel lääneriikidel tuleb selle tõdemusega harjuda, et maailm ei käi enam üksnes ümber lääneriikide huvide ja ettekujutuste. Kuigi Hiina arengute puhul on meil ees hulga tundmatuid tegureid, on päris ilmne, et võimalikest tagasilöökidest hoolimata on Pekingist  kujunemas maailmapoliitika ja -majanduse tugev mõjutaja.

Eestil on Hiinaga suhetes veel palju kasutamata võimalusi. Ilmselt annab just nendel päevadel  alanud uue saatkonnahoone ehitus Pekingisse hea võimaluse suhete senise seisu analüüsimiseks ning uute võimaluste paremaks kaardistamiseks.

Peaasjalikult puudutab see ikka kahepoolsete kaubandus- ja majandussuhete valdkonda. Ka riigikogu väliskomisjon on oma peagi valmivas Aasia raportis pööranud tähelepanu Hiinaga seotud võimalustele ja riigi sellekohastele tegevustele kuni 2025.

Üks põnevamaid üleilmseid suhteid mõjutav logistiline tulevikuvõimalus oleks Eestil näiteks liikluseks avaneva Põhja meretee võimaluste kasutamine. Hiina on Arktika avanemisest väga huvitatud ning Eesti asend on kindlasti meile suureks plussiks.

Et Hiinas homme edukas olla, tuleb meil juba täna hoopis enam ressurssi pühendada haridussüsteemi (hiina keel ja kultuur), diplomaatilisse esindatusse ning ettevõtetele tugiteenuste pakkumisse. Jalgratast ei pea leiutama. Mitmed meie Euroopa partnerid on juba aastaid töötanud sihikindlalt Hiina võimalustest osasaamise nimel.

Eesti Aasia strateegia

Valitsus valmistab praegu ette Aasia strateegiat, mis peaks sõnastama meie eesmärgid suhtlemisel kiiresti mõjukust koguva maailmajao riikidega.

Suurem osa Eesti ettevõtteid tegutseb lähiriikides, Eestist ligikaudu 1000 kilomeetri raadiuses. Niisamuti on 70 protsenti Eestisse tehtud välisinvesteeringutest tulnud Soomest ja Rootsist.
Kuigi Eesti ettevõtete põhiturud on meie regioonis, siis eduvõimalused lähedastel turgudel muutuvad pikaajaliselt keerulisemateks, seisab majandusministeeriumi Aasia strateegi arutelupaberis.

Euroopa kui aeglase kasvuga ja küllastunud turg pakub järgmisel kümnendil kindlasti paindlike Eesti ettevõtete jaoks häid võimalusi, kuid võime toimida tugeva kasvumootorina on piiratud.
Sama arutelupaber ütleb, et majandussidemete parandamine «tõusva Aasiaga» on Eestile aina tähtsam. Eesti sihib ennekõike Ida- ja Lõuna-Aasia riike. Kesk-Aasia ja araabia maad ei ole programmi fookus.

Arutelupaberis nenditakse, et kogu maailma majanduse raskuskese on pöördumas Aasiasse, Euroopa arengut pärsib võlakriis ning Eestil on tähtis olla osaline globaalsetes, kontinentidevahelistes väärtusahelates.

Eesti ettevõtete Aasia edulugudest on vahest kõige tuntum Liviko, kel on Jaapanis osalus ettevõttes, et jookide eksporti kindlustada. Viimase suure kriisi ajal oli Jaapan Livikole stabiilsemaid eksporditurge, samuti aitab Eesti jookide edu tagada ozeki Baruto populaarsus.

Kuigi Eesti on tundmatu, siis Baruto kõrval leiab teisigi kummalisi kokkusattumusi. Hiinas jooksis hiljuti üks teleseriaal, mille kangelane, telekuulsus Yan Shouyi tüdines elust Hiinas ja kolis huvitavamasse paika – Eestisse.

Arutelupaber ütleb, et Eesti edu tagamiseks on vaja õppida keeli, juba on mitmes koolis käimas mandariini ja hiina keele õpe. Samuti tuleb tutvustada Aasia riikide kultuuri ja saavutada ajakirjanike püsiv tähelepanu meile esialgu võõrana näiva maailmajao uudiste vastu.

Eesti ootab Aasiast suuri välisinvesteeringuid, lootes, et meist saab Aasia firmadele värav Läänemeremaade ja Euroopa turule. Kuna meil on elektriautode laadimise võrgustik ja hästi arenev masinaehitussektor, siis loodab arutelupaber, et siia võiks tulla näiteks mõni Aasia elektriautode tootja oma tehasega.

Samuti loodab valitsus, et siia õnnestub meelitada mõni Aasia lennufirma, aga ka messikorraldaja. Olulised on ka raudteeühendus Aasiaga ja konteinerlaevaliin.

Arutelupaber ütleb, et meile tuleb meelitada Aasia tudengeid, samuti lihtsustada viisade andmist. Tähtis on ka koostöö naaberriikidega, et koos pakkuda huvitavaid idufirmasid Aasia investeerimisfondidele.

Eesti pikaajaline eesmärk on eksportida Aasiasse sama palju kui sealt impordime. 2009. aasta andmeil oli Eesti eksport Hiina 0,85 protsenti, import Hiinast aga 2 protsenti kogu kaubavahetusest. Jaapanisse eksportisime enam kui sisse vedasime.

Dokumendis märgitakse, et Eesti ettevõtete ekspordi kriitiline eeldus on ühine turundustegevus. Arutelupaber nendib, et Aasia turist jõuab Eestisse alles siis, kui on Eiffeli torni näinud ja Big Beni lööke kuulnud, aga sellest hoolimata loodab Eesti aktiivse turundustegevusega idast tulevate turistide hulki kasvatada.

Eesmärk on, et Aasiast tuleks aastal 2025 Eestisse 200 000 turisti aastas. See on ülimalt ambitsioonikas eesmärk, mis võiks täituda vaid siis, kui Tallinna hakkavad lendama Aasia tšarterlennud. 2010. aastal majutati Eestis pisut enam kui 12 000 Koreast, Hiinast või Jaapanist pärit turisti.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles