Võrreldes finantskriisile eelnenud ajaga pööravad ettevõtted üha rohkem tähelepanu riskijuhtimisele, sidudes seda ettevõtte juhtimise ning õigusnormide järgimisega, kuid samas ei seota riskiteemasid firmade strateegiasuundadega, näitab rahvusvaheline uuring.
KPMG riskivaldkonna otsustajate uuring näitas, et 41 protsenti juhtkondadest võtab riskijuhtimist väga tõsiselt, samas kui enne finantskriisi arvas nii vaid 10 protsenti vastanutest. Tähelepanu riskiteemadele johtub nende tähtsustamisest tegevjuhtkonna ning regulaatorite tasandil.
89 protsenti riskiuuringule vastanutest märkis, et riskijuhtimise tegevuste kulud on tõusnud nende prioriteetsuse tõttu ning kolmveerand vastanud ettevõtetest kulutab kümnendiku aastakäibest riskijuhtimisele. Vähem kui kolmandik leidis, et nende ettevõtted lähenevad riskijuhtimisele järjekindlalt eri turgudel, kus nad tegutsevad. Riskijuhtimise tähtsustamine tuleneb soovist võtta kontrolli alla riskide realiseerumisest tulenev võimalik kahju (51 protsenti vastanutest) ning tulla toime äritegevuse keeruliste protsessidega (35 protsenti).
Uuringust ilmnes, et vaid üheksa protsenti ettevõtetest seob riskijuhtimist oma äristrateegiaga. «Riskijuhtimises tuleb vältida olukorda, kus majanduslanguse ja eriti finantskriisi järgselt peetakse riskijuhtimist küll tähtsaks, kuid samas ei astuta reaalseid samme, et siduda see valdkond reaalse äritegevuse ning ettevõtte strateegiaga,» märkis KPMG Balticsi juht Andris Jegers.
Uuringule vastas 177 riskijuhti üle maailma ning enam kui pooled vastanutest esindasid ettevõtteid aastakäibega üle poole miljardi USA dollari.