Sotsiaalvõrgustikud on nutiseadmetele turvaohuks

Kalev Aasmäe
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nutitelefon.
Nutitelefon. Foto: SCANPIX

Küberkurjategijad kasutavad pahavara levitamiseks mobiilsetele nutiseadmetele aina rohkem sotsiaalvõrgustikke. Eriti suures ohus on Androidi operatsioonisüsteemi kasutavad seadmed, selgub maailma ühe juhtivama turvatarkvara tootja raportist.

AVG turvaeksperdi Michael Mckinnoni sõnul pole Androidi platvormi plahvatuslik kasv ja populaarsus jäänud kahe silma vahele ka küberkriminaalidele, kes kasutavad seda pahavara levitamiseks.  2011. aastal oli Google sunnitud Google Playst eemaldama üle 100 ohtliku rakenduse. Võitlus turvalisuse eest on alles alanud, vahendab ITWire.

Enamus kaasaskantavaid nutiseadmeid on seotud operaatorite nutipakettidega, mis McKinnoni sõnul teeb pahavara rahaks tegemise palju lihtsamaks, kui tavaliste arvutisüsteemide puhul.

Ainuke, mida küberkriminaalid tegema peavad, on saama pahaaimamatu kasutaja oma rakendust installeerima, edasi saavad kurjategijad raha kätte juba operaatorfirmadelt, küsides «teenuste» eest ebaregulaarselt väikeseid tähelepandamatuid rahasummasid, mis kajastuvad kasutaja telefoniarvel.

AVG kinnitab, et sotsiaalvõrgustikud on tänapäeval saanud peamisteks info- ja kommunikatsioonivahenditeks: Facebooki kasutajate arv võib sel aastal tõusta üle miljardi ning ka Twitteril on üle 140 miljoni aktiivse kasutaja. Seega on sotsiaalvõrgustikud lausa loodud küberkurjategijate sihtmärgiks.

Facebookis peab kurjategija ründamiseks looma ainult võltsandmetega konto, mis laeb kasutaja nutiseadmesse pahavara ja seejärel lihtsalt kutsuma suvalisi Facebooki kasutajaid oma konto profiiliga tutvuma, Twitteris on võimalik lihtsalt luua aga spämmprofiil ja oma säutsudena kasutada  pahavara lühendatud hüperlinke, viies oma nakatavad postitused võimalikult paljude kasutajateni.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles