Ülemiste Technopolis kutsus sel nädalal tärkavaid idufirmasid turgutama Andy Lopata, keda Financial Times nimetab üheks Euroopa juhtivaks ärisuhtluse strateegiks.
Ärisuhtluse strateeg: kombekas eneseupitamine on hiilgav idee
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Konjunktuuriinstituudi ja kaubandus- tööstuskoja uuringu kohaselt peavad Eesti ettevõtted ekspordi puhul kõige suuremaks probleemiks just kontaktide puudumist kodust kaugemal. Infotehnoloogiaettevõtetest arvas koguni 83 protsenti tunamullu, et väike kontaktide võrgustik välismaal on ekspordi edendamisel rohkem või vähem kitsaskohaks.
Klientide, koostööpartnerite ja investorite leidmine on eriti oluline pisikestele alustavatele idufirmadele. Eestis on lihtne leida kliente sõprade, koolikaaslaste ja naabrite seas, kui Hiinas aga vanu koolikaaslasi pole, siis võib paraku ka äri ajamata jääda.
Lopata on just see mees, kes taolises olukorras oma sõna sekka ütleb, kohtub ettevõtetega, käib konverentsidel ja räägib, kuidas ikkagi teistega suhteid luua. «Pahatihti lähevad ettevõtjad mõnele kokkusaamisele ja üritavad seal kohe oma ideid müüa. Probleem on aga selles, et kõik tahavad müüa ja keegi ei taha osta. Nad tahavad saada kohest tulu ja unustavad seada pikemajalisi sihte. Nad tahavad kohe midagi saada, aga tegelikult tuleks olla kannatlik,» tõi Lopata välja ühe tüüpilise vea, mida ettevõtted suhteid sisse seades teevad.
«Teinekord ei tea ettevõtted väga täpselt, mida nad tahavad ja seepärast ei saa keegi neid ka aidata. Kui sa tahad teha äri ja tahad, et inimesed sinust räägiksid, siis sa võid kasutada võrgustikku, et oma sõnumit edasi anda. Aga sa pead teadma, mida sa tahad, et inimesed sinu kohta ütleksid,» rääkis ta ja lisas, et võrgustikku võib vaja olla selleks, et olla tuntud, olla teistega tihedamini seotud ja teadmistega paremini varustatud.
Ja kuigi suhete loomisel ja networkingul on teinekord mõru maitse juures, ei ole see Lopata sõnul kuidagi ära teenitud. Tema kinnitusel ei jõua kellelegi ebasiiralt mett mokapaele määrides kuigi kaugele, sest inimese tõeline pale tuleb nii ehk naa välja, seda isegi Londonis, mis siis veel Eestist rääkida.
Võrgustiku loomist võib tema kinnitusel alustada oma lähedaste seas ja vaadata, keda nemad tunnevad. Samuti võib vaadata ka sotsiaalvõrgustike poole, juhul kui kaugele turule kohale lendamiseks esialgu raha napib.
Eesti idufirmadest jäid Lopatale Tallinnas silma kaks. Myhistro.com on sotsiaalvõrgustik, kus saab luua aegridu erinevatest sündmustest. Seal saab aegreale seada näiteks Eesti ajaloo ja kõrval on ära märgitud täpne kaart, kus nimetatud sündmuses aset leidsid. Samas on mõned hoolitsevad omanikud punktide kaupa välja toonud oma lemmiklooma elukäigu. Aga Lopata sõnul saaks seda kasutad ka näiteks ettevõtte loo jutustamiseks.
Teine ettevõtmine, mis Lopatale silma jäi, oli Achoo.it, mis on oma eesmärgiks seadnud kombeka eneseupitamise. «socially accepted bragging-inglk». «Kindlasti Suurbritannias, aga tõenäoliselt ka Eestis, püüavad inimesed sotsiaalvõrgustikes suurustada. Ja alati on oht, et sa tüütad oma võrgustiku selle lihtsalt ära,» rääkis Lopata.
«Aga sotsiaalselt aktsepteeritud enesekiitus on väga tänuväärt mõte. Ka mina teen palju põnevaid asju ja ma tahan seda inimestega jagada. Esiteks jagan ma oma tegemisi selle pärast, et tahan, et teised neist teaksid. Teisalt see lihtsalt meeldib mulle. Aga kui on olemas lehekülg, mis ongi selleks, et oma saavutused üles lugeda, on see suurepärane,» nentis ta.