Süütunne teeb juhist liidri

Kaur Paves
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi süütunne võib olla individuaalsel tasandil negatiivne, siis grupi jaoks tekib sellel positiivne tähendus.
Kuigi süütunne võib olla individuaalsel tasandil negatiivne, siis grupi jaoks tekib sellel positiivne tähendus. Foto: AFP / Scanpix

Stanfordi uuring näitab, et tavapärane stereotüüp juhist kui sotsiaalsest optimistist ei vastagi tõele. 

Tugev süütunne on seotud vastutusega teiste eest ja vastutustundega üldisemalt, vahendab Pärnu Konverentside ajaveeb. Seepärast nähaksegi neid omadusi demonstreerivas juhis liidrit.

Oluline on eristada süütunnet ja häbi. Esimene tähendab, et inimene tunneb piinlikkust vea pärast ning soovib viga parandada. Häbi puhul tunneb inimene ennast isiklikult halvasti ning soovib teemast distantseeruda ning selle unustada. Ühiseks nimetajaks häbi ja süütunde puhul on vastutustunne, kuid käitumine on diametraalselt vastupidine, mis omakorda määrab liidripotentsiaali.

Kuna süütunne on pigem negatiivse tähendusega, samas kui liidreid hinnatakse just positiivsuse pärast, siis tunduvad järeldused esmapilgul ebaloogilised. Kuid süütunne ei välista positiivsust, see tasakaalustab põhjendamatut optimismi ning võimaldab näha vigu ning võtta nende eest vastutust.

Kuigi süütunne võib olla individuaalsel tasandil negatiivne, siis grupi jaoks tekib sellel positiivne tähendus. Näiteks kõrge süütundega juhid viivad suurema tõenäosusega läbi vajalikke koondamisi ning ümberstruktureerimisi, kuna nad on lojaalsed organisatsioonile. Seda seost pole juhtimisteadus senini märganud.

Juhtimises on vead paratamatud. Meie reaktsioon vigadele määrab, kas meid aktsepteeritakse liidrina või mitte.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles