Itaalia peaminister Mario Monti ühines euroala kasinuskavade kriitikutega, öeldes, et niiviisi kuivatatakse kokku Euroopa majandus ja süvendadatse tõenäoliselt ka kahekordset ehk nn W-kujulist majanduslangust.
Monti ründas euroala kasinust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võttes sõna päev pärast seda, kui Prantsuse sotsialistist presidendikandidaat François Hollande käis välja oma üleeuroopalised kasvuplaanid, ütles Monti eile, et kuigi eelarvedistsipliin on vajalik, peavad sellele lisanduma majandusnõudlust tõstvad meetmed.
Monti hoidus hoolikalt kritiseerimast Saksa kantslerit Angela Merkelit, keda kõige otsesemalt kasinusprogrammidega seostatakse, kiites Saksamaad «hea töö eest eelarvedistsipliini hüvanguks». Samas hoiatas ta, et ilma uute kasvumeetmeteta võib kriis süveneda.
«Kõik struktuursed reformid ja eelarvekärped, mida me praegu rakendame, on deflatoorsed. Kasvu nad ei tekita,» ütles Monti Brüsselis Euroopa äritippkohtumisel. «Riiklikud investeeringud ei ole Euroopa majandusele ilmtingimata halvemad, kui eratarbimine, kuigi praegune poliitiline raamistik seda niimoodi kohtleb.»
Hollande’i kasinuse-kriitikaga on ühinenud teisigi. Monti vaated on aga viimastel kuudel omandanud võimendatud kaalu, seda ennekõike Itaalia keskse rolli tõttu kriisis, kuid ka tulenevalt tema kui respekteeritud majandusmehe taustast, kellele EL pärast skandaalse Silvio Berlusconi tagandamist oma õnnistuse andis.
Varasemalt on Monti julgustanud teisi Euroopa liidreid mõõdukamat kurssi valima.
Tema hiljutised märkused kõlavad aga ajal, mil poliitilises debatis näib toimuvat nihe – suuresti seetõttu, et viimasel ajal on edu saatnud kasinuse-vastaseid ja populistlikke kandidaate nii Prantsusmaal, Kreekas, Soomes kui Hollandis, kus valitsus sel nädalal ELi poolt kehtestatud kärpenõuete pärast kokku kukkus.
Märgina nimetatud nihkest ütles Euroopa Ülemkogu president Herman Van Rompuy eile, et kaalub ELi valitsusjuhtide mitteametlikku koosviibimist juba enne juuniks plaanitud tippkohtumist, arutamaks kasvuplaane.
Kuigi huvi on üles kütnud just Hollande’i plaanid, on Euroopa Komisjon enamikku neist asjust juba varem soovitanud, muuhulgas ELi võlakirju infrastruktuuriprojektide jaoks, täiendavaid ressursse Euroopa Investeerimispangale, ELi-ülest finantstehingute maksu ja ELi arengufondide sihipärasemat kasutamist.
Kuna komisjon on musta töö juba ära teinud, usuvad ELi ametnikud, et nende rakendamine käiks suhteliselt kiiresti – kuigi asi võib minna keerukamaks, kui Hollande üritab siduda neid muutustega juba kokkulepitud eelarvediilis ehk nn fiskaalpaktis, mida ta on tõotanud muuta.
Mõned euroametnikud on soovitanud lükata kuni aasta võrra edasi Brüsseli poolt sellistele riikidele nagu Hispaaniale kehtestatud karmid eelarve-eesmärgid.
Seda seisukohta toetab ka Rahvusvaheline Valuutafond, mis on hoiatanud, et jätkuv kasinus võib tõsta võlatasemeid, kuna tapab majandustegevuse.
Monti sõnutsi ei toeta ta üleskutseid fiskaalpakti üle vaadata, kuna sellisel juhul võib viimane koost laguneda nagu ka varasemad katsed valitsuste kulutusi kammitseda.
«Me ei tohiks asetada küsimärgi alla fiskaalpakti ja teisi eelarvedistsipliini vahendeid, kuid meil tuleb jälgida, et neid instrumente ei tabaks sama häbiväärne ots, kui stabiilsuse ja kasvu pakti aastal 2003,» ütles ta.
Copyright The Financial Times Limited 2012