Eesti langus on võrreldav Aasia kriisiga

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Pm

Küsimuse peale, kas keegi on teda liiga suureks optimistiks pidanud, puhkes Lars Christensen naerma. Ent just optimistiks on Eestile süngeid tulevikuprognoose jaganud mees osutunud, näitas eile teatavaks saanud 3,6-protsendiline majanduslangus.


Ent aasta keskmine majanduslangus tundub neljanda kvartali näitajate kõrval tagasihoidlik – võrreldes aastataguse ajaga langes majandus tervelt 9,4 protsendiga miinusesse.

Danske Banki peaanalüütik Christensen pälvis aga 2007. aastal Eestis teravat pahameelt hoiatusega, et Eesti majanduskasv võib muutuda imepisikeseks või mõnes kvartalis lausa alla nulli langeda.

«Praegune kriis Balti riikide majandustes on vähemalt sama halb kui 1997.–1998. aasta Aasia kriis või 2001.–2002. aasta Argentina kriis,» tõdes Christensen koos teiste Danske Banki analüütikutega.

«Mullu sügisel alanud globaalne finantskriis tegi Eesti asju palju hullemaks,» kommenteeris Christensen eile Postimehele 2008. aasta viimase kvartali hiiglaslikuna mõjuvat majanduslangust. Kuid tema sõnul said probleemid ikkagi alguse Eesti kiivas majandusest.

«Eesti majandus oli selgelt tasakaalust väljas ja need sõlmed tulnuks lahti harutada varem või hiljem,» tõdes kurjakuulutaja mainega Christensen.

Üks mulluse miinuse põhjustajaid oli finantssektor, kes seni on näidanud igal aastal väga jõulist, umbes 20-protsendilist kasvu. Kuid alates eelmise aasta teisest kvartalist hakkas finantssektori kasv statistikaameti andmeil kärbuma. Nokaudi sai sektor aga hilissuvel alanud üleilmselt finantskriisilt.

Kõige järsem, 21-protsendiline langus tabas töötlevat tööstust ja ehitusvaldkonda, aasta lõpptulemusega rahul olla oli teistelgi tegevusaladel põhjust väga vähestel.«90 protsenti tegevusaladest oli mullu mahu poolest miinusmärgiga,» kinnitas statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise talituse juhataja Tõnu Mertsina.

Nukratele majandusnäitajatele andis oma osa ka käibemaksu ja aktsiiside laekumise vähenemine, sest inimesed on hakanud kaupu ja teenuseid tunduvalt tagasihoidlikumalt tarbima.

Sisenõudluse vähenemine ja hinnalangus maailmaturul soodustab siiski hindade langust ka Eestis, ennustas majandusministeerium. See aitab ministeeriumi hinnangul tasandada sissetulekute vähenemist ja pehmendada lööki inimeste ostujõu pihta.

Majandusministeerium hoiatas siiski, et töötute arvu kiire kasv, palkade langus ja valitsussektori kulude kärpimine mõjutavad nii tootmist kui ka tarbimist, mistõttu võib lähikvartalites oodata majanduslanguse süvenemist.

Christensen tunnistas, et kiiret rohtu Eesti olukorrale pole. «Valitsus on avaliku sektori kulude kärpimisega õigel teel, ega ta palju muud teha saagi,» tõdes analüütik. Ta soovitas Eestil lihtsalt olla kannatlik ja mitte teha lollusi, mis võiks majandusele veel rohkem kahju teha.

«Mitmel Eesti poliitikul – nimesid nimetamata – on n-ö suurepäraseid ideid teie majanduse hävitamiseks,» hoiatas Danske Banki peaanalüütik.

Mida tuleks Eestil praeguses majandusolukorras teha?

Juhan Parts
majandus­minister

Riigi esmaseks ülesandeks majanduskriisis on ise muutunud olukorraga kohaneda ja kui vaja, siis uuesti stabiilsus luua. Rasketel aegadel on vaja teha sellist poliitikat, mis keskendub arenguvõimalustele, mitte subsideerimisele.

Kõik – inimesed, ettevõtted ja ka pangad – tahavad tunda ennast kindlamana ja see mõjutab majandust rohkem kui miski muu.

Krediit on ettevõtjate jaoks kujunenud põhiteemaks. Tundub, et nende probleemide leevendust tuleb otsida, kuid krediidituru probleemid ei pruugi kiiresti laheneda. Tuleb tõdeda, et laenu võtta ei ole lihtne või see on väga kallis.

Küsimus, kas riik saab aidata majandusel valutumalt kohaneda, on aktuaalne ka Eestis, kuid riik ei saa mustkunstnikuna jäneseid kübarast välja tõmmata.

Vahur Kraft

Nordea Eesti juhatuse esimees

Ettevõtjad peaksid vähendama nii tegevuskulusid kui ka enda ootusi.

Pankade vähenenud kapital pärsib võimalust uusi laene välja anda. Üks põhjusi, miks sellisesse olukorda jõuti, oli liiga vaba rahapoliitika ja loomulikult tõid madalad intressid meie majanduse perifeeriasse. Odav raha andis pankadele võimaluse investeerida suhteliselt väikese kapitaliga ettevõtetesse.

Probleemid on kogu majanduses ning erinevalt varasematest aegadest on kõik sektorid saanud teatavat abi. Kriis on sügav ja pigem pikem kui lühem.

Oluline on taastada usaldus majandusüksuste vahel.

Enn Veskimägi

tööandjate keskliidu volikogu esimees

Majandusolukorra leevendamiseks peaks langetama maksuvaba tulu määra, era- ja riigisektori palkasid ja peretoetusi. Samuti läbi viima haldus- ja haridusreformi ning tõhustama välismajanduspoliitikat.

Välispoliitika pole mitte kuidagi seotud majanduspoliitikaga, on vaid üksikuid näiteid, mil välissaatkonnad on aidanud kaasa majandustehingutele. Töö olukorra parandamiseks käib, kuid süsteemi loomine võtab veel palju aega.

Kuigi kõik räägivad ekspordist, pole ühel firmal lihtne lihtsalt kätte võtta ja eksportima hakata. Praeguses olukorras kardinaalselt muuta suunda ja hakata eksportima pole lihtsalt reaalne. See kõik võtab aega. Sul peab olema toode, turundus. See on kolme kuni viie aasta projekt.

Heido Vitsur

Arengufondi majandus­ekspert

Riik peaks üha süveneva majanduslanguse olukorras lisaks väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele toetama ka suurtootmisi, sest sealt tuleb suurem osa SKTst.

Kõik maailma riigid toetavad praegu oma auto- ja lennukitööstusi, sest need annavad tööd tuhandetele. Ka Eestis on väga oluline, et suurettevõtted ellu jääks.

Riik peaks kiiresti midagi ette võtma, et majandus hakkaks mõnestki servast taastuma. Ka kokku tuleb jätkuvalt hoida, sest juba kümne protsendini rühkiv majanduslangus ei jäta muud võimalust.

Kõige ohtlikum on praegu üha suurenev tööpuudus ja pankrotid, mille põhipõhjuseks asjaolu, et ettevõtetel pole võimalik enam mõistlikel tingimustel laenu saada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles