Pentus palkas Jõksi Partsiga vaidlust pidama

Andrus Karnau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaminister Keit Pentus leiab, et juba tegutsevate taastuvenergia projektide toetusi ei tohi kärpida, sest see rikuks investorite ootusi ja seaks löögi alla rohelise elektri tootmise Eestis. Pildil osaleb ta Balti riikide esimesel ühisel metsaistutuspäeval.
Keskkonnaminister Keit Pentus leiab, et juba tegutsevate taastuvenergia projektide toetusi ei tohi kärpida, sest see rikuks investorite ootusi ja seaks löögi alla rohelise elektri tootmise Eestis. Pildil osaleb ta Balti riikide esimesel ühisel metsaistutuspäeval. Foto: Liis Treimann

Keskkonnaminister Keit Pentus palkas Eesti ühe kallima, Soraineni advokaadibüroo kaitsma rohelise elektri tootjaile makstavaid toetusi. Ministeerium advokaadile makstavat tasu ei avalikusta, kuid Soraineni advokaatide tunnitasu võib olla 150 eurot ja enamgi.

Soraineni advokaat, endine õiguskantsler Allar Jõks peab analüüsima, kas taastuvenergia toetused on ebaseaduslik riigiabi. Sellekohase kahtluse esitas Euroopa Komisjoni konkurentsi peadirektoraat, kes juba märtsi algul hakkas analüüsima rohelise elektri toetuste mõju elektriturule.

Majandusminister Juhan Parts omakorda kasutas ähvardavat ebaseadusliku riigiabi karistust selleks, et pooleteise aasta pikkuse tulutu üritamise järel viia rohelise elektri toetusi kärpiv eelnõu valitsuskabinetti arutlusele. Tänavu kulub subsiidiumeiks üle 70 miljoni euro.

Erinevad süsteemid

Jõks ütles, et eranditult kõikidel ELi liikmesriikidel on taastuvenergia toetusmehhanismid. «Arvestades, kui eripalgelised on toetussüsteemid ELis, ei ole põhjust väita, et Eesti toetusteskeem kvalifitseerub lubamatuks riigiabiks ülekompenseerimise tõttu,» märkis ta.

Partsil ongi kaks argumenti: toetused pole seotud elektribörsi hinnaga ja annavad tootjaile liiga suure kapitalitootluse. Jõks märkis, et Eestiga sarnane toetussüsteem on Tšehhis, Taanis, Hollandis, Sloveenias, Hispaanias ja Itaalias.

«Sealsed toetused on keskmiselt kõrgemad kui Eestil ja lisaks sellele on ka paljudes neis riikides kõrgem elektri hind, mistõttu on tootja tulu oluliselt kõrgem kui Eestis,» kommenteeris Jõks.

«Komisjon pole teadaolevalt mitte ühelgi liikmesriigil palunud oma taastuvenergia toetussüsteemi muuta, mistõttu on ennatlik väita, et Eesti siin esimeseks osutub.»

Majandusministeeriumi argumendid toetuvad Jõksi sõnul analüüsile, mis pole aga avalikkusele kättesaadav. Analüüsi koostas konkurentsiamet, selle järgi küünib kõige tulusamatel projektidel kapitalitootlus 30 protsendini.

Jõks ütles, et selline käitumine pole kooskõlas hea õigusloome tavaga, samuti on küsitav, kas selliselt muudetud seadus läbiks põhiseaduslikkuse järelevalve kontrolli.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles