Pea pool Eestis kasutatavast tarkvarast on piraattarkvara

Kalev Aasmäe
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Piratebay'd toetav demonstratsioon
Piratebay'd toetav demonstratsioon Foto: SCANPIX

Ülemaailmse intellektuaalomandit puudutava BSA uuringu kohaselt on Eestis on ligi pool kasutusel olevast tarkvarast piraattarkvara, 2010. aastal oli mõõdetav kahju piraatlusest ligi 17,5 miljonit eurot. 

Lätis ja Leedus on piraatluse tase sarnaselt Eestiga 50 protsendi juures, Soomes ja Rootsis on 25 protsenti tarkvarast ebaseaduslik.

«Tihti ei saa inimesed aru, et tarkvara loomine on kallis ettevõtmine ja varastamine pärsib seda. Loojad peavad omalt poolt tagama, et toote saaks seaduslikust kanalist kätte mugavamalt kui piraatkanalist, muidu harjumusi ei muuda. Kohvikus ollakse nõus ostma 1 euro eest kohv, telefonimängu sama raha eest osta ei raatsita. Poes ollakse nõus kingadele välja käima 60 eurot kaheks hooajaks, aga aastase tarkvaralitsentsi eest sama summat mitte,» nentis ZeroTurnaroundi tehnoloogiadirektor Toomas Römer.

«Intellektuaalomandi kaitse on innovatsiooni selgrooks. Uue idee ja toote väljatöötamine nõuab aega ning raha – kui lõpptulemus lihtsalt ära varastatakse, vähendab see huvi tulevikus uute lahenduste väljatöötamisele,» rääkis tarkvaraliidu BSA esindaja Kaido Uduste.

2011. aastal BSA poolt läbi viidud ülemaailmsest uuringust selgub, et 71protsenti arvutikasutajatest toetab intellektuaalse omandi õiguseid, kuid ligi pooled kasutavad ikkagi piraattarkvara.

«Õnneks on Eestis see suhtumine vaikselt muutumas, 15 aastaga on piraatlus kõvasti vähenenud,» lisas Uduste lootusrikkalt..

Ülemaailmse intellektuaalomandit puudutava BSA uuringuga on võimalik tutvuda siin

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles