Tederi vastuseis oli teada enne ESMi allkirjastamist

Andrus Karnau
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusminister Jürgen Ligi ei seisa seekordses vaidluses õiguskantsler Indrek Tederi ees enam viksi koolipoisina, vaid kinnitab, et Tederil polnud õigust ESMi lepingut riigikohtus vaidlustada.
Rahandusminister Jürgen Ligi ei seisa seekordses vaidluses õiguskantsler Indrek Tederi ees enam viksi koolipoisina, vaid kinnitab, et Tederil polnud õigust ESMi lepingut riigikohtus vaidlustada. Foto: Mihkel Maripuu

Õiguskantsler Indrek Teder teatas valitsusele juba jaanuaris, et Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) asutamisleping võib olla vastuolus põhiseadusega. Sellest hoolimata otsustas valitsus lepingu allkirjastada.

Teder saatis salastatud kirja, mis kandis ametkondliku kasutamise märget, rahandusminister Jürgen Ligile 26. jaanuaril. Teder teatas, et tema analüüsi põhjal on viimane muudatus, mille riigid 2011. aasta detsembri algul asutamislepingus tegid, vastuolus Eesti põhiseadusega.

Jutt on erakorralisest menetlusest, mida saavad taotleda Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank kiire abi andmiseks. Erakorralise menetluse puhul piisab ESMist raha eraldamiseks 85-protsendilisest häälteenamusest. Eesti otsusele vetot panna ei saa, sest meie hääleõigus fondis on alla 0,2 protsendi.

Anti allkirjastamise luba

Täpsuse huvides olgu lisatud, et vetot ei saa panna suurem osa euroala riike, sest 15 protsendist suurem hääleõigus on ESMis vaid Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalial.

Kuigi valitsus teadis, et Teder viib ESMi asutamislepingu põhiseadusele vastavuse kontrolliks riigikohtusse, andis Stenbocki maja Eesti alalisele esindajale Euroopa Liidu juures loa täiendatud asutamisleping allkirjastada 2. veebruaril.

Teder avalikustas 12. märtsil, et pöördub ESMi asjus riigikohtusse. Enne seda informeeris õiguskantsler oma otsusest nii valitsuse kui ka koalitsiooni liikmeid.

«Kiirmenetluse korras riikidele finantsabi andmine võib luua olukorra, kus Eesti peab rahaliselt panustama, kuid ei saa finantsabi andmist ega selle tingimusi mõjutada,» kommenteeris Teder märtsis oma otsust.

Teder märkis, et kui leping on põhiseadusega vastuolus, asutatakse ESM Eestita. See oleks nii rahandusministrile kui ka keskpangale mõru pill, sest Eestist saaks euroala riikide must lammas.

«Majandusliku julgeoleku ainus realistlik lahendus on koostöö ning väikeriigina on meil sellest kõige rohkem võita,» ütles rahandusminister Jürgen Ligi aprilli algul Postimehele. «Kui taanduksime ise panustamisest, ei oleks me enam arvestatav partner ja kahtlemata vähemasti laenuabi meil raskuste korral loota ei oleks.»

Reedel saatis rahandusministeerium riigikohtule ametliku seisukoha ESMi asutamislepingu kohtuvaidluses. Enam kui sajaleheküljelises dokumendis tõdetakse, et Tederil polnud õigust ratifitseerimata lepingut riigikohtus vaidlustada. «Õiguskantsleril ei ole pädevust vaidlustada ratifitseerimata välislepingut,» seisab Ligi allkirjaga kirjas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles