Tõnis Oja: kellele hästi, kellele mitte
23. aprill 2012, 11:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Masu ajal oli IPO õnnestunud lahendus, ütles Premia Foodsi tegevjuht Kuldar Leis eelmisel nädalal Pärnu finantskonverentsil. «Aeg oli raske, kuid kokkuvõttes kukkus kõik hästi välja,» vahendas Leisi sõnu Äripäev.
Tõsi, küsimustele vastates möönis firmajuht, et veidi enam kui pooleteisel tuhandel investoril, kes kaks aastat tagasi toimunud aktsiate avalikul esmaemissioonil (IPO) aktsiaid märkisid, nii hästi pole läinud. Väikeaktsionärid on kaotanud enam kui veerandi. Peale ettevõtete läks hästi ka investeerimisfondist suuromanikul, sest osa emissiooni käigus investorite käest korjatud rahast läks neile laenu tagastamiseks. Ettevõtte börsile viimiseks korraldavad ettevõtted aktsiate avaliku esmaemissiooni, millel on kolm osalist: ettevõte või selle omanikud, kes saavad raha, investeerimispank, kes korraldab emissiooni, ja investorid, kes aktsiad ostavad.
Börsiettevõtete ehk emitentide ja investeerimispankade poolelt vaadatuna on kõik viimastel aastatel korraldatud IPOd õnnestunud. Emissioonid on suudetud investoritele maha müüa, enamiku IPOde korral toimus aktsiate korralik ülemärkimine ja märkimisjärgsetel pressikonverentsidel on ettevõtete juhid ja/või suuromanikud olnud väga rahul.
Õnnetus olukorras on aga viimaste IPOdel osalenud väikeinvestorid. Praeguseks on kõik viimase kuue aasta jooksul börsile läinud ettevõtete investorid raha kaotanud. Kui Tallinna Vee, Nordeconi ja Olympic OG aktsionäridel oli võimalus eelmise börsitõusu ajal ka investeeringute kosumist nautida, siis Premia Foodsi, Ekspress Grupi ja Arco Vara aktsiaid märkinud väikeinvestorid on näinud ainult seda, kuidas nende vara kahaneb.
Kõige õnnetumas olukorras on muidugi Arco Vara aktsiaid märkinud 1800 väikeinvestorit, kellest poolteist tuhat peaks aktsionärid olema tänaseni. Rahul peaksid olema IPOs ainsana reaalset kasu saanud toonased suuromanikud Hillar-Peeter Luitsalu, Richard Tomingas ja Arti Arakas, kes panid tasku igaüks 88 miljonit krooni ehk 5,2 miljonit eurot. Arakasel õnnestus hiljem ka oma suurosalus üsna soodsalt ära müüa. Väikeinvestoritele on jäänud vaid tühjad pihud – tollasest investeeringust pole järele jäänud suurt mitte midagi.
IPO on edukas ainult siis, kui rahul on mõlemad pooled – nii aktsiate müüjad kui ka ostjad. Õnnestunud IPO jaoks oleks vaja, et aktsia hind kerkiks pärast börsile minekut esimese aasta jooksul umbes 10–15 protsenti.
Paraku tuleb öelda, et investorite seisukohast on Tallinna börsi kolm viimast IPOt ebaõnnestunud, et mitte öelda katastroofilised.