Maksumaksja vaenlaseks sai finantsinspektsioon, sõbraks tarbijakaitse

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tarbijakaitseameti juht Helle Aruniit oli kursivaidluse lahvatades valmis laenuvõtjate eest seismiseks ka kohtusse minema.
Tarbijakaitseameti juht Helle Aruniit oli kursivaidluse lahvatades valmis laenuvõtjate eest seismiseks ka kohtusse minema. Foto: Toomas Huik

Eesti Maksumaksjate Liit (EML) kuulutas 2008. aasta maksumaksja sõbraks tarbijakaitseameti ja vaenlaseks finantsinspektsiooni, keda EML süüdistab pankade huvide eelistamises klientide huvidele.


Finantsinspektsioon elas EML-i kinnitusel « pankade laenuralli turjal head elu ja kaitseb rohkem panku, kui nende kliente».

Tervet maailma haaranud finantskriis ja sellele järgnenud sügav majandussurutis on teravalt tõstatanud küsimuse pangajärelevalve rollist ja moraalsest vastutusest, leiab EML. «Kuna finantsinspektsiooni rahastatakse pankade maksetest (mille maksavad kinni kliendid), oli see asutus vähemalt kaudselt huvitatud sellest, et pankade kasumid oleksid võimalikult suured,» teatas EML. «Seda suhtumist näitas ilmekalt ka finantsinspektsiooni seisukoht tarbijakaitseameti ja pankade vahelises vaidluses eluasemelaenude kursivahede üle.»

Maksumaksja sõbra tiitli saanud tarbijakaitseamet kaitses hoolimata kasinast eelarvest ja väikestest palkadest tarbijaid ka neis valdkondades, mis peaksid kuuluma teiste asutuste pädevusse, teatas EML.

«61 töötajaga tarbijakaitseameti 2009. aasta eelarve on 17 miljonit krooni,seevastu 64 töötajaga finantsinspektsiooni 2009. aasta eelarve on 71 miljonit krooni,» meenutas maksumaksjate liit. «Selle raha eest saab maksumaksja tarbijakaitseametilt oluliselt rohkem ja oluliselt kvaliteetsemat avalikku teenust.»

EML kutsus finantsinspektsiooni üles pöörama enam tähelepanu tarbijakaitsele panganduse, kindlustuse, liisingu ja väärtpaberite valdkonnas. «Finantsteenuste tarbijad on seotud pikaajaliste lepingutega ja nad on teenusepakkujaga suheldes väga ebavõrdses positsioonis,» rõhutas liit. «Sellises olukorras ei saa loota sellele, et tarbija suudaks oma õigused maksma panna läbirääkimiste teel enne lepingu sõlmimist või julgeks näiteks panka kohtusse kaevata.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles