Ökonomist: Euroopa peaks liikuma föderatsiooni suunas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa peab liikuma föderatsiooni suunas ning alles 4-5 aasta pärast võib maailmas hakata veidi paremaks minema, tõdes Pärnu finantskonverentsil esinenud Euroopa tunnustatud Think Tanki EPC ökonomist Fabian Zuleeg E24le antud intervjuus.
Ütlesite ennist, et Euroopa tulemüür peaks olema suurem. Kui suur see teie hinnangul olema peaks?
See on väga keeruline küsimus. Piisavalt suur on see, mille kohta turud usuvad, et see on piisavalt suur. Praegu on suur küsimärk Hispaania ja tema pangandussektor. Praegu me võima ainult aimata, kui palju raha läheb Hispaania halbade võlgadega toimetulekuks. Arvan, et oleksime tulemüüri pidanud tegema vähemalt triljoni euro suuruseks, aga praegu jääb ainult loota, et see on piisavalt suur.
Kas teadmine, et ollakse liiga suured, et pankrotti minna, ei ole osa probleemist?
See on tõesti probleem nii finantssektori kui valitsuste puhul, kes ei astunud vajalikke samme ja nüüd peame me kõik tagajärgedega tegelema. Euroopa riigid, mõnede väikeste eranditega, ei reforminud headel aegadel ja ei ohjanud oma finantssektorit piisavalt.
Pragu seisame silmitsi süsteemse probleemiga. Kui mõne riigi pangandus kokku kukub, või Kreeka lõplikult pankrotti läheb, siis on sellel täiesti kontrollimatud tagajärjed terve Euroopa jaoks.
Kui kaua võib taastumine aega võta?
Kui me teeme kõik õigesti, siis pärast 4-5 aasta võib hakata maailmas veidi paremaks minema. Aga see sõltub ka sellest, milline on energia hind, toidu hind, palju kasvab maailma majandus. Arvan, et seisame silmitsi raskustega järgmised 5-10 aastat, aga kui teeme kõik õigesti, siis paistavad asjad helgemad. Aga selle jaoks peame praegu õigeid samme astuma.
Peame kindlasti tegelema ka kriisis sotsiaalsete tagajärgedega. Näiteks Hispaanias on noorte tööpuudus enam kui 50 protsenti, see ei ole jätkusuulik. Mõned meetmed tähendavad raha, me peame rahaliselt toetama neid riike, kes ise endaga hakkama ei saa.
Aga samas tuleks aidata inimestel leida tööd teiste Euroopa riikides, kuniks olukord kodumaal paraneb. Selle jaoks oleks vaja paindlikumat Euroopa tööturgu. Näiteks Saksamaal on praegu paljudel elualadel töökätest puudus.
Kui tööturg oleks avatum, oleks neil, kes Kreekas või Hispaanias tööd ei leia, võimalik minna mõnda teise Euroopa riiki ja sealsesse majandusse oma panus anda. Omandada uusi oskusi, luua sidemeid ja koguda kapitali, mida oma kodumaal investeerida.
Kui inimesed Kreekas tunnevad, et sakslased süüdistavad neid kriisis, siis ka see ei ole mõistlik. Kindlasti tuleks vahet teha inimeste ja riikide otsuste vahel. Paljudes riikides, millest me räägime, ei ole vastutustundlikud inimesed valitsuse priiskavaid samme toetanud.
Ütlesite, et kriisis riike tuleks toetada. Eestlased tunnevad, et rikkamaid riike premeeritakse vastutustundetu käitumise eest. Kuidas te seda kommenteerite?
Arvan, et tegemist on väga keerulise olukorraga. Kas me peaks neile raha andma selle pärast, et nad on vastutustundetult käitunud? Loomulikul mitte! Aga tegemist on süsteemse veaga ja kui nad pankrotistuvad, siis on sellele väga tõsised tagajärjed ka Eesti jaoks.
Olukord Kreekas ja Portugalis on väga halb ja inimesed seal ei tunne, et neid millegi eest premeeritakse. Praegu ei ole väga hea aeg olla kreeklane. Kindlasti tuleks rohkem selgitada, milline olukord seal on. Võibolla varem inimesed läheksid tõepoolest vara pensionile, praegu on nad aga oma tööst ilma jäämas, ilma igasuguste väljavaadetega. See on praegu uus reaalsus paljude kreeklaste jaoks.
Mida arvate Euroopa liitriigist?
Arvan, et lõdvalt seotud konföderatsioon Euroopa puhul ei töötaks. Peame liikuma föderaalse Euroopa poole, kus on euroopa-ülene valitsus, mis saab teha üldisi poliitilisi otsuseid, mida riigid peaksid rakendama.
Olen ka maksude harmoniseerimise poolt. Juba räägitakse ühtsest sotsiaalsüsteemist. Loomulikult oleks vaja paremat kontrollsüsteemi, kus ka väikestel riikidel on suurem sõnaõigus. Kui jätkame nii nagu praegu, kus otsuseid tehakse mitte Euroopa, vaid riikide valitsuste tasandil, siis jääb sõnaõigus suurematele.
Soome kaubandus- ja tööstuskoja esimees Risto Penttilä rääkis, et vastutustundlikud Põhja- ja Baltimaad peaksid saama suurema mõjujõu, kas olete nõus?
Reaalsus on see, et riigid, millele on tugevam majandus, neil on ka suurem mõjujõud. Küsimus ei ole selles, kas see peaks nii olema. Euroopa süsteem ei saa aga töötada siis, kui Vahemere riigid tunnevad, et Põhjala sunnib neile midagi peale.