Kümne aasta taguse ajaga võrreldes on Eesti elu muutunud turvalisemaks ja inimesed palju õppinud, leiavad turvafirmade esindajad.
Eesti on muutunud turvalisemaks ja inimesed mõistlikumaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
K Grupp Turvateenused OÜ juhatuse liige Margus Laasi nendib, et kui kümme aastat tagasi oodati turvafirmadelt Eestis palju ihukaitsetööd, siis nüüd on selle teenuse sektor muutunud marginaalseks. «Meie ühiskond on turvalisem, inimesed on õppinud ja rahalised suhted on rohkem paigas,» leiab Laasi.
«Olematuks on muutunud militaarsus ehk reeglina ei kanna turvamehed enam ametirelvi. Võib öelda, et turvaettevõtted on muutunud oma olemuselt teenindusettevõteteks, millele kehtiv turvaseadusandlus on selgelt jalgu jäänud. Miks? Sest seadusandlus paneb politsei kui kontrollorgani peale põhjendamatult palju kohustusi ja kehtiva turvaseadusega on teenus selgelt üle reguleeritud.»
Näiteks tuleks politseil Laasi sõnul kontrollida vaid erivahendite ja relvade kasutamist, ülejäänud töö peaks aga tegema ära keeleinspektsioon, tööinspektsioon, maksuamet ja teised selleks seatud riigiametid. «Praegu teostab järelevalvetoiminguid valdavalt vaid politsei. Turvaettevõtted ei ole enam «relvastatud eraarmeed». Ajad on muutunud!» räägib asjatundja.
«Range seaduse mõte oli vältida poollegaalsete turvaettevõtete tekkimist, kuid kahjuks on neid praegu meeletult. Eks see ole ühest küljest seotud ehitusfirmadega, kes keerukal ajal palkavad «mustalt» väikesi turvafirmasid oma vara valvama. Kuuldavasti on aga siseminister, kellest pean väga lugu, astunud esimesed sammud turvaseaduse muutmise suunas. Nii riigi kui ka meie kõigi jaoks raskel ajal tuleb ja peab liberaliseerima seadusi, sest see on üks võimalus, kuidas majandust elavdada.»
«Võrreldes tänast ja kümne aasta tagust Eestit, torkab silma, et matšolik jõunäitamisteenus on vahetunud teenindustöötaja teenusega. Üleni mustas mehed, maasturid, pumppüssid jms on asendunud triiksärkide, väikeautode ja tagasihoidlike käsirelvadega,» räägib G4S Eesti juhtimiskeskuse juhataja Margus Alamets.
«Kümne aastaga on olulisel määral vähenenud sisevalveteenuste osakaal, firmad ostavad turvateenust turvaettevõtetelt. Olulisel määral on vähenenud saateteenuste nõudlus näiteks sigarettide, alkoholi ja elektroonika transportimisel. Ka isikukaitse teenust tahetakse aina vähem. Samuti on sularaha veo- ja töötlusteenus koondunud ühe ettevõtte alla.»
Ka Turvateenistus Alfastar OÜ tegevjuht Kirill Samsonov tõdeb, et aastaid tagasi oli isikukaitse osutamine populaarseim turvateenus. «Viimasel ajal seda aga enam ei kasutata, sest inimesed on läinud mõistlikumaks,» ütleb endine kriminaalpolitsei mõrvaosakonna töötaja. «Tegelikult on ka praegune aeg keerukas ja kõik kardavad. Meenub 1998.-1999. aasta kriis, mille käigus paljud inimesed kaotasid töö.
Minu meelest on kõige hirmutavam, et vanad tuntud firmad, näiteks Liviko või Norma, koondavad inimesi. Teise suure ohuna näen noore Eesti Vabariigi algusaastail 1994-1996 vangi pandud kurjategijate järkjärgulist vanglast vabanemist.»
Kindlustamine on popp
Inimesed on ikka tundnud muret eelkõige oma ja lähedaste elu, tervise ja vara pärast. Kümne aastaga on vara, mida kaitsta, juurde tulnud. Pidevalt oma elu pärast muret tundma ei pidanud tavakodanik kümne aasta eest ega pea ka praegu, küll aga on Alametsa sõnul inimeste käitumisest näha, et nad eelistavad viibida kohtades, kus neile on tagatud elementaarne viisakas suhtlemine. Eelistatud on kohad, kus pole põhjust karta ründeid, kus on kohal või kuhu vajadusel saab operatiivselt ligi turvatöötaja või politsei.
Kui näiteks kümne aasta eest kirjutas inimene politseis avalduse, et ta langes avalikus kohas vägivaldse varguse ohvriks, siis tänapäeval on samasuguse varguse nimi juba rööv.
Üheksa aastat tagasi Alfastari rajamist alustanud Samsonov meenutab, et tollal tundus turvasüsteem, kus interneti kaudu sai välismaal reisil olles näha, mis samal ajal kodus toimub, ainult unistus.
«Nüüd aga on kõik võimalused olemas ja enamik Eesti elanikke usub, et kindlustus on hea asi. Varem kuulsime tihti arvamust, et kindlustus on raha mahaviskamine, sest vaevalt midagi juhtub. Tol ajal oli kuritegelikel rühmitustel võimalus katust pakkuda ja raha välja pressida. Praegu on sellised probleemid tagaplaanil, meie inimesed on arenenud ja kindlad, et elavad Euroopas.»
«Kindlasti on levinuim valveliik tänapäeval tehniline valve,» mainib Laasi. «Meile teeb aga muret, et kui inimene soetab endale kodu, mõtleb ta turvalisuse peale alles siis, kui raha juba otsas on. Aga kodu turvalisus pole ju turvafirma, vaid tellija tahe!»
Mida toob tulevik?
Alametsa sõnul said Eesti taasiseseisvumise aegu turvaettevõtted võrdse stardipositsiooni ja arvestatavaid tegijaid oli turul tunduvalt rohkem kui praegu. «Vahepeal on nii mõnigi firma tegevuse lõpetanud ja paljud on ühinenud, kuid konkurents on turul täiesti olemas. Kvaliteeti aitab hoida ja tõsta ka iga aastaga rangemaks muutuv seadusandlik järelevalve, nõuded ja õigused turvaettevõtetele ja turvatöötajatele,» märgib ta.
Laasi usub, et mõned praegu n-ö esikuuikus olevad turvaettevõtted kaovad turult, sest majanduslikult on kõigil raske aeg. «See kadumine toimub kas ühinemise või äraostmise teel,» täpsustab ta. «Ja eelkõige loodame siiralt, et midagi võetakse ette n-ö ühemeheturvafirmadega, kes lihtsalt solgivad turgu ja viivad kõigi mainet alla.»