Turud hakkasid taas Prantsusmaa pärast südant valutama, neli päeva enne presidendivalimiste esimest vooru valdab investoreid jälle hirm.
Turgudele meenus mure Prantsusmaa pärast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aasta alguses, kui sotside kandidaat François Hollande finantsturgude aadressil vängeid väljendeid lennutas, nägid paljud turgudel osalejad Prantsusmaad kui 2012. aasta suurt riski.
Viimastel kuudel on Prantsusmaa varju jäänud, kuna uue leegiga on löönud loitma Hispaania ja Itaalia ohutuled.
Nüüd kinnitavad analüütikud, et fookus võib peagi Prantsusmaa peale pöörduda.
«Turgude tähelepanu haarasid Hispaania šokid, nii et Prantsusmaa läks meelest,» ütleb UBSi strateeg Karen Olney.
«Mulle teeb aga muret see, et kui vaadata võlakirjade tootlusi ja aktsiaturgusid, siis seal pole valimistest tulenevate raputustega arvestatud.»
Nii võlakirja- kui aktsiaturgudel on Nicolas Sarkozy presidentuuri viimastel kuudel vilets olukord valitsenud.
Kuni mullusuveni oli 10-aastaste Prantsuse ja Saksa riigivõlakirjade tootluste vahe stabiilselt umbes 30 baaspunkti. Nobembris rebenes erinevus aga üle 200 baaspunkti ning Prantsuse riigivõlakirjad hakkasid liikuma pigem Itaalia või Hispaania rütmis.
Pärast seda on olukord mõnevõrra paranenud, kuid vahe Saksamaaga on ikkagi 126 baaspunkti peal.
Kehvalt on esinenud ka aktsiad. Alates 2009. aasta märtsikuisest madalseisust on juhtivate Prantsuse aktsiate CAC 40 indeks kerkinud vaid 31 protsenti, samal ajal kui USA S&P 500 on sooritanud 105-protsendise tõusu.
Kuna Prantsusmaa eelarvepuudujääk on suhteliselt suur (5,2 protsenti sisemajanduse kogutoodangust), on riik turusurvete suhtes tundlik.
Credit Suisse’i analüütikute andmetel on sealne aktsiaturg kukkunud Euroopas odavuselt kolmandaks pärast Itaaliat ja Kreekat.
Osaliselt võib see olla seotud kartusega, et presidendivalimised võidab Hollande.
«Turud reageeriksid tõenäoliselt positiivsemalt, kui võidaks Sarkozy, kuna tema algatatud meetmed on kokkuvõttes turusõbralikumad,» ütlevad Credit Suisse’i analüütikud.
«Hollande’i platvorm võib tunduda riigirahandusele riskantsem ning finantsturgude ja suurettevõtete jaoks ebasoodsam.»
Hiljutise Bank of America Merrill Lynchi uuringu valguses kardab 56 protsenti investoritest, et Prantsusmaalt võib tulla negatiivseid üllatusi. Seejuures olid «Prantsuse hirmud» antud küsimuses suuremad kui Itaalia, Portugali ja Kreekaga seonduvad kartused.
«Minu jaoks on Euroopa kõige nõrgem lüli alati olnud Prantsusmaa. Prantsuse pangad on uljalt laenu andnud ja on suurel määral perifeeriaga seotud,» ütleb New Yorgis baseeruva Yardeni Researchi asutaja Ed Yardeni.
Yardeni märgib, et siiamaani on peamised valimised Euroopas parempööret tähendanud – Hispaanias, Portugalis ja Iirimaal.
Hollande’i võit tähendaks trendimuutust.
Kuigi Hollande on samuti lubanud tuua eelarvedefitsiidi 3 protsendi piiresse (aastaks 2016 ehk üks aasta hiljem, kui seda teeks Sarkozy), tahab ta pöörata ringi mõned praeguse presidendi struktuursed reformid, näiteks langetada teatud töötajate pensioniiga ja tõsta õpetajate arvu.
Maaklerfirma Cheuvreux’ analüütik Nicolas Doisy ütleb, et Hollande peaks presidendina valima, kellele ta pettumuse valmistab – kas finantsturgudele või oma valijatele.
Palju peavalu on põhjustanud Hollande’i varasem teadaanne, et ta kougiks võidu korral taas lahti eurotsooni eelarvediili ehk nn fiskaalpakti – mille allakirjutamisele niigi eelnes kuudepikkune valu ja vaevanägemine.
Paljude jaoks on peamine mure, et Hollande ei mõista sügavuti, kuivõrd tähtis on turgude jaoks Prantsusmaa eelarvepuudujäägi kärpimine. Nagu ütleb Yardeni: «Ja sellisel juhul tormavad võlakirjaturgude valveüksused padavai üle piiri Hispaaniast Prantsusmaale.»
Copyright The Financial Times Limited 2012