Venemaa gaasitroon kõigub

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaa gaasitroon kõigub.
Venemaa gaasitroon kõigub. Foto: SCANPIX

Maagaas on üks Vene majanduse vedureid, Gazprom on oma 15 protsendiga maailma suurim gaasitootja. Kas kildagaasi buum võib Venemaa liidrirolli ohustada?

Veel hiljuti olid Moskva ja Gazprom ohu suhtes vähemalt väliselt muretud.

Kuid USA maagaasibuumi mõju on muutumas üha ilmsemaks, surudes hindu alla tasemetele, mida pole nähtud juba 10 aastat. Ja suurendades väljavaadet, et USAst saab gaasi eksportiv riik.

Ning Kremlil on tekkinud kõrvad, et kuulata.

Meelemuutuse esirinnas astub peatselt taas ametisse astuv president Vladimir Putin, kes ütles läinud nädalal duuma ees, et kildagaasi buum võib globaalse energiaturu «tõsiselt» ümber kujundada.

«Loomulikult peavad riiklikud energiaettevõtted nende väljakutsete kõrgusele tõusma,» ütles Putin ilmselge viitega Gazpromile.

Aprilli alguses kukkus USA maagaasi hind esmakordselt kümnendi jooksul alla 2 dollari miljoni Briti termoühiku kohta. Seda on ligi 90 protsenti vähem, kui kõigi aegade rekord – 15,78 dollarit aastal 2005.

Euroopa gaasihinnad on 10 dollari kandis, kuna USA turg on jätkuvalt isoleeritud.

Oma viimases pöördumises parlamendi poole ütles peaminister Putin, et Venemaa peab olema valmis «igaks välisšokiks» ja «uueks tehnoloogiliste muutuste laineks», mis «on muutmas globaalturgude konfiguratsiooni.»

Venemaa jaoks pole suurim risk mitte USA kildagaas, vaid analoogiliste reservide arendamise väljavaade lähinaabruses: Bulgaarias, Rumeenias, Poolas ja Ukrainas.

Ida-Euroopa riigid jooksevad võidu, et hakata USA eeskujul ja samade tehnikate abil oamenda kildagaasi varusid kasutama.

Gazprom annab praegu Euroopale umbes 20 protsenti vajalikust gaasist, seega on kildagaasi tuleku väljavaade omaenda tagaõues pikemas perspektiivis tõsine oht.

Euroopa firmadel on olnud raske oma kulukaid Gazpromi-lepinguid üle vaadata, kuna alternatiivi polnud. Eelseisva kümnendiga võib kildagaas Euroopa gaasitarbijaile rohkem läbirääkimiste «laskemoona» anda.

Loomulikult ei tohiks kildagaasi mõju Venemaa positsioonile Euroopa gaasiturgudel üle hinnata: tööstusharu on Euroopas alles lapsekingades ning seisab silmitsi arvukate takistustega – eriti kohaliku vastuseisuga puurimisele keskkondlikel põhjustel.

Käesoleva aasta alguse poole peatas Bulgaaria Chevroni kildagaasi-ettevõtmised ning valitsus on andnud mõista, et võib kildagaasi puurimise sootuks ära keelata.

Prantsusmaa on oma keelu juba väljastanud – viidates keskkonnamuredele.

Ühtlasi on nn «araabia kevad» äratanud Euroopa valitsustes arusaama, et Venemaa võib olla usaldusväärsem gaasitarnija kui sellised Põhja-Aafrika riigid nagu Alžeeria ja Liibüa, mis Euroopasse suuri gaasikoguseid ekspordivad.

Seega peaks Gazprom küll muretsema, aga paanikaks põhjust pole.

Putini hoiatus võib olla seotud millegi hoopis maalähedasemaga. Uhkusega.

Aastakümneid on Venemaa maailma gaasitootjate troonil istunud. USA kildagaasibuumist kostab aga sõnum: käeolevaga kuulub see tiitel nende külma sõja aegsele vaenlasele.

Copyright The Financial Times Limited 1012

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles