Slovakkia peaminister vandus riigitruudust Brüsselile

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Slovakkia peaminister Robert Fico.
Slovakkia peaminister Robert Fico. Foto: SCANPIX

Vaatamata euroala abipakette ümbritsenud vastuoludele on vaid üks riik mõnest päästeprogrammist välja tõmbunud: Slovakkia, mis keeldus osalemast Kreeka esimeses 110 miljardi euroses paketis, kaks aastat tagasi.

Euroala murelapse kuvandit kinnistas Bratislava ka mullu, keeldudes toetamast bloki 440 miljardi eurose päästefondi suurendamist. Hiljem olid slovakid euroala viimased, kes oma jah-sõna andsid – aga alles pärast valitsuse kukkumist.

Robert Fico, kes mõned päevad tagasi Slovakkia uueks peaministriks vannutati, kinnitab, et nood päevad on lõppenud.

«Ütlen otse ja ausalt: Slovakkia on väike maa,» ütles Fico ajakirjanikele. «Me sõltume täielikult Saksa ja Prantsuse majandustest. Me mõistame, et me oleme klubis. Me mõistame, et euro on olnud siiani meie jaoks üks väga edukas lugu. Me mõistame, et ilma Euroopata ei jää me selles regioonis ellu. Seetõttu tahame me olla Euroopa asjus normaalseks partneriks.»

Et Fico osutus meheks, kes Brüsselile riigitruudust vannub, on üllatuseks paljudele sellel väikesel ja suhteliselt vaesel maal, mis on – koos Eesti ja Sloveeniaga – üks vaid kolmest endisest kommunismibloki riigist, mis ühisraha kasutab.

Tema tõus poliitikuna, sealhulgas ka varasem 4-aastane peaministriamet – on olnud kantud ELi-vastasest retoorikast, natsionalismi sugemetega. Muuhulgas on ta kritiseerinud riigi liitumist ELiga aastal 2004 ning esimest Kreeka abipaketti – mille hülgamine leidis osaliselt aset ka tema valitsuskepi all.

«Ta oli üks tüüpiline vihane sotsialistist Ida-Euroopa poliitik,» ütles üks valitsusele lähedane allikas. «Nüüd räägib ta kui Brüsseli tehnokraat.»

Fico väidab, et mingit vastuolu siin pole. Ta kinnitab, et tema kriitika kujutas endast vastuseisu vahenditele, mitte eesmärkidele.

Slovakkia ELi astumise pihta tulistatud lasud olevat olnud vajalikud seetõttu, et tolleaegne valitsus sõlmis mõned valed diilid, ütleb ta, viidates näiteks ülivajaliku tuumareaktori sulgemisele. Ta ei olevat olnud liitumise kui sellise vastu.

Ja kuigi esimese Kreeka paketi ajal tsiteeriti pidevalt Fico väljaütlemisi et «ma ei usalda kreeklasi», kinnitab Fico nüüd, et tema soovimatus päästeprogrammi toetada tulenes sellest, et kätte olid jõudmas uued valimised.

«Väga raske oli kaks aastat tagasi. Mandaadi lõpp oli väga lähedal,» ütles ta, meenutades, et ütles oma peamisele oponendile ja tulevasele mantlipärijale, kristlikule demokraadile Iveta Radicovale: «Saa aru, see otsus on kõikide slovakkide jaoks niivõrd tähtis, et seda ei tohiks võtta vastu ilma [uue] valitsuskoalitsioonita.»

Kõik pole aga sugugi veendunud, et Fico meelemuutus on ehtne.

Juhtiv parlamendiesindaja Jozef Kollar Vabaduse ja Solidaarsuse parteist, mis kukutas paketisuurendusest keeldudes eelmise valitsuse, usub, et Fico on oportunist, kes üritab sooritada brändivärskendust.

«Ta on muutnud vaid fassaadi, mitte oma sisemist maailmavaadet. Ta on üks lihtne sotsialist,» ütles Kollar.

«Ma ütleksin, et Ficol on tohutud ambitsioonid olla Euroopa masti poliitik. Ma eeldan, et ta tahaks jõuda Brüsselisse välja: võib-olla seetõttu ongi ta otsustanud olla Brüsseli-sõbralik.»

Samas on tulemustega raske vaielda. Märtsikuistel valimistel sai Fico Smer partei oma Euroopa-meelse platvormiga esmakordselt alates Slovakkia eraldumisest Tšehhi Vabariigist (1993) parlamendis absoluutse enamuse, tehes pihuks ja põrmuks Kollari partei, mida juhib vabaturgu pooldav majandusteadlane Richard Sulik.

Rõhutamaks Fico siirust sooritas tema rahandusminister esmaspäeval oma esimese välsivisiidi justnimelt Brüsselisse, kinnitades ELi ametnikele, et Bratislava jääb truuks bloki poolt seatud eelarvepuudujäägi-eesmärkidele (Slovakkia peab kärpima oma puudujäägi tulevaks aastaks 3 protsendi piiresse SKTst, mulluse 4,8 protsendi pealt).

«See on lubadus. Ja lubadustest tuleb kinni pidada, neid tuleb respekteerida,» ütles Fico.

Küll aga ütles peaminister, et ta ei kavatse alati aktsepteerida Brüsseli korraldusi ilma neid läbi vaagimata. Fico ütles, et ta ühineb teiste vasakpoolsete poliitikutega, kes kahtlevad, kas kasinusele orienteeritud majanduspoliitika ikka soosib majanduskasvu. Ning ta tõotas käivitada suured tööprojektid ning blokeerida töölisklassi maksukergitused – lubadused, mis paljude meelest teevad 3 protsendi eemärgi saavutamise võimatuks.

«Ma olen sotsiaaldemokraadist poliitik, see on sotsiaaldemokraatlik valitsus,» ütles Fico. «See oleks täielikult meie lubaduste ja meie programmi vastu, kui me otsustaksime järgmise paari kuu jooksul tõsta töörahva tarbimismakse, käibemaksu ja tulumaksu.»

Copyright The Financial Times Limited 2012

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles