Milliseks kujuneb tänavune kinnisvaraturg?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavu tõotab Eesti kinnisvaraturg tulla mullusest paarikümne protsendi võrra aktiivsem. Kasvu toetab taastuv majanduskeskkond ning inimeste suurem kindlus kinnisvarasse investeerimisel.
Ka 29. märtsil aset leidnud Eesti Kinnisvarafirmade Liidu kevadkonverentsil jäid kajama eelkõige optimistlikud noodid, ehkki mainekad sõnavõtjad lisasid, et üldiselt pole siiski Euroopa majandus veel korras ning see mõjutab ka edaspidi Eesti kinnisvaraturgu.
Kus on masuga võrreldes hinnad enim kasvanud?
Korteriturg on masu põhjast enim kasvanud Kuressaares, Rakveres ja Tallinnas, kus kasvuprotsent on viimase ligi kolme aasta jooksul olnud enam kui 50 protsenti. Kõige nõrgemas seisus on kinnisvaraomaniku poolt vaadatuna turg Pärnus ja Valga linnas – hinnad on seal masu põhjast kasvanud alla 10protsendi.
Siinkohal on kindlasti hea meel inimestel, kes soovivad endale soetada korterit nimetatud linnades, kuna madala hinnataseme tõttu saab lubada endale tõenäoliselt sobivaima ja meelepäraseima eluaseme.
Tehinguaktiivsuse kasvuks tänavu 20 protsenti
Võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga on käesoleval aastal Eesti korterituru tehinguaktiivsus kasvanud 24,6 protsenti, kuid siinkohal ei maksa unustada, et eelmise aasta alguses oli nn europohmell ja tehinguaktiivsus väga madal, samas oli ka tänavuse aasta alguses üldine kindlustunne tuleviku suhtes kehv, mille tingisid eelmise aasta teisel poolel Euroopa võlakriisiga seotud kehvad uudised.
Siiski annab kommertspankade aktiivsus ning negatiivsete uudiste raugemine aimu sellest, et terve aasta tuleb mullusest märksa aktiivsem. Tänavuseks tehinguaktiivsuse kasvuks ootame suuremates linnades ligi 20 protsenti ning väiksemates linnades jääb see pigem 10 protsendi piiresse.
Hindade kasvuks 10 protsenti
Tehinguhinnad kasvasid tänavu esimeses kvartalis võrreldes sama perioodiga mullu terve Eesti keskmisena 7,2 protsenti, suurim on olnud hindade kasv Valga-, Jõgeva- ja Järvamaal ning suurim langus Põlva- ja Võrumaal.
Korteriturul on praegu ideaalne olukord, kus suuremate linnade korteri keskmine ruutmeetrihind on laias laastus võrdne ühe kuu palgaga. Selle olulisusele viidati ka kinnisvarakonverentsil.
Uute korterite turul oli Tallinna linn 2011. aastal aktiivne, olles tehingute arvult keskmiselt 14 protsenti kogu korteriturust. Käesoleval aastal saab määravaks, kas uute projektide lisandumine jätkub või ehitushindade kontrollimatu kasv võtab arendajatelt julguse uue projektiga turule tulla?
Praegu tundub viimane versioon tõenäolisem, kuna ostujõud ei kasva korrelatsioonis ehitushinna tõusuga. Nagu ka konverentsil kõlama jäi, on kinnisvara arendamise perspektiiv suur, kuid paljud ehitajad peavad seda liiga spekulatiivseks.
Käesoleva aasta koguturu korterite hinnakasvuks suuremates linnades ootame ligi 10 protsenti ning uute korterite puhul kuni 15 protsenti.
Kas tänavune kevad on hoonestamata elamumaa kruntide turul pöördeline?
Kui viimasel paaril-kolmel aastal on hoonestamata kruntide turul olnud olukord väga negatiivne ning tehinguaktiivsus ja hinnad langesid võrreldes buumiga elukondliku kinnisvara osas enim, siis käesoleva aasta esimestel kuudel on märgata nii tehinguaktiivsuse kui ka hindade kasvu, seda suuremates linnades ja nendega piirnevates asukohtades.
Mujal on paraku nii nõudlus kui ka pakkumine olematu. Aktiivsemates piirkondades on aga pangad hakanud taas elamumaid ka laenutagatistena aktsepteerima, mis on antud turusegmendi arengu kontekstis oluline.
Eramute turul on pigem oodata ehitusaktiivsuse kasvu
Eelmise aasta kevadest elavnenud eramute turg on käesoleva aasta kevadeks viinud meid olukorda, kus buumi ajal ehitatud eramute maht on oluliselt vähenenud ning objektid, kus hind on olnud turusituatsioonile vastav, leidnud ka endale uue omaniku.
Samuti on turul veel hulk elamuid ning samuti kortereid ja krunte, kus omanike hinnasoov on ilmselgelt üle turuväärtuse.
Siin on ka ilmselge märk, kus buumi ajal võetud kohustuste suurus ei võimalda objekti madalamalt müüa, kuna laenujääk panga ees on pakkumishinnale vastav summa.
Käesoleval aastal on oodata eramute turul pigem ehitustegevuse kasvu, siinkohal on muidugi suur küsimärk ehitushindade kasvu jätk ja tempo, mis näibki olevat tänavune kinnisvaraturu suurim mõjutaja.