Lihula ettevõtja protestib päästeteenistuse vastu
12. aprill 2012, 00:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rootsi krahv, ettevõtja Holger Wachtmeister veab juba mitu aastat vägikaigast päästeteenistusega, sest peab tuleohutuse nõudeid tarbetuiks ja firmat põhjendamatult koormavaks.
Wachtmeistri puidufirma tegutseb Lihula lähedal Pariveres, mitte kaugel surnuaiast, kus eelmine peaminister kraanaga kivikuju käis kangutamas. Saksa mundris võidelnute ausamba tühi vundament vahib tänini tõtt punasoldatite mälestuskiviga. Peaaegu niisama vana kui kivisõda kalmistul on ka Wachtmeistri vastuhakk päästeteenistusele.
2008. aastal sai Parivere Tsehh ettekirjutuse, et pole tulekahjusignalisatsiooni. Wachtmeister vastas, et ettevõte on napilt kilomeeter tegutsevast päästekomandost ega ole signalisatsiooni paigaldanud tänini. Päästeteenistus trahvis teda 20 000 krooniga (1278 eurot). See on tänini maksmata. Wachtmeister ütles, et kohtutäitur aeg-ajalt helistas ja küsis raha. «Vastasin, et siit pole midagi võtta,» rääkis ta Postimehele.
Kunagine suurfarm ise on nii väljast kui ka seest laitmatus korras. Wachtmeister ise rääkis, et kord peab majas olema. Wachtmeister ütles, et töölised on instrueeritud, tuleohutuse eest vastutav tööline määratud. Kui midagi peakski juhtuma, siis lähevad inimesed välja ja omaniku vara põleb tuhaks. Keegi teine sellest ei kannata.
«Nõuded ei ole kellegi kiusamiseks, tuleohutuse investeeringud aitavad õnnetuse kahju vähendada, ennetustöö hoiab kokku kustutustööde kulu,» pareeris Lääne-Eesti päästekeskuse tuleohutuse järelevalve juhataja Indrek Laanepõld.
Ettevõtte arved on arestitud ja Wachtmeister tegutseb illegaalselt. Kuna kahe aasta jooksul sõnakat rootslast allutada ei õnnestunud, avastas päästeteenistus uue võimaluse. Päästeamet hakkas pommitama vallavalitsust, et ettevõte vormistaks endale kasutusloa, mida ametlikes registreis seisval farmihoonel polnud. Laanepõld ütles, et Lihula vallavalitsuse suhtumine oli leige. Alles neljandale kirjale tuli Lihulast vastus.
Laanepõld möönis, et praegu on amet tulekahjusignalisatsiooni paigaldamise nõudest loobunud – kui hoone saab nõuete kohased tuletõkkeuksed, siis polevat seda enam vaja.
Wachtmeister rääkis, et algul nõudis päästeamet temalt, et ta ehitaks hoone pööningule suitsueemaldamise spetsiaalse ventilatsiooni.
«Mina seda teha ei oska ja Tallinna firma oli nii kallis, et lõin käega,» rääkis ta.
Siis pakkus kasutusloa saamiseks palgatud arhitekt, et äkki piisab suitsu eemaldamiseks sellest, kui aknad ja uksed avada. Päästeteenistus jäi nõusse, kuid kaheksa akent tuleb praegusest kohast kõrgemale tõsta, vastu lage, et sealt suits pärast õnnetust välja pääseks.
Wachtmeister ütles, et hoone seinad ja põrand on betoonist, masinad rauast. «Mina olen firma omanik, mina vastutan,» ütles ta.
Wachtmeister tõi näiteks freespingi, mille lahtised terad on töölistele ohtlikud, aga mille kohta ükski amet talle ettekirjutust ei tee.
«Päästeametil on liiga suur ja töökaitseametil liiga väike võim,» resümeeris ta.
Sellest aastast kehtib Eestis kord, et kõik ettevõtted ja asutused peavad kord aastas täitma tuleohutuse enesekontrolli aruande. Wachtmeister märkis, et ka see on ülemäärane nõue, riik ei usalda oma kodanikke, vaid ainult kontrollib.
Enesekontrolli aruanne on viis lehekülge lünkadega teksti: kas tulekustutid olemas, töötajad instrueeritud. Selle saab e-postiga päästeametile saata. Laanepõld ütles, et isegi margiraha ei pea kulutama.
Eestis on sadu ettevõtteid ja asutusi, kellele päästeteenistuse nõuded tunduvad tarbetutena või ei jätku neil kulukate ohutusinvesteeringute jaoks raha. Mullu määras päästeamet sunniraha 193 ettevõttele ja asutusele.
Isegi omavalitsused ei pea vajalikuks alati päästeteenistuse töötajate soovitusi täita. Nii paigaldab päästeteenistus Haapsalu sotsiaalmajale tuletõkkeuksed sunni korras. Amet tellib töö ja kohtutäitur kasseerib linnavalitsuselt kulu – 9000 eurot. Sotsiaalmaja asub lastekodu kõrval, kus eelmisel talvel oli kümne hukkunuga tulekahju. Ka näiteks Rakvere linnavalitsus on samuti sundkorras maksnud 1200 eurot tuleohutustööde eest.
Laanepõllu sõnul kasutab amet tuleohutustööde tegemiseks sundtäitmist väga harva, sest erafirmadelt pole sel juhul enamasti midagi võtta - omanikud teevad arved tühjaks. Sunniraha on nagu trahv, sundtäitmine aga see, kui amet tellib töö ja nõuab kulud omanikult.
Lihula vallavanem Riho Erismaa ütles, et Wachtmeister on päästeametil jalus, sest vaidleb nendega.
«Päästeamet teeb head tööd, aga nende nõuded on rahaliselt koormavad ja sellepärast teevadki inimesed valikuid,» lausus Erismaa.