Sel ajal kui kriisist räsitud Euroopa metsikult kultuurirahasid kärbib, supleb naftarikka Norra kunstirahvas kroonides nagu ei iial varem.
Norra naftafond kallab kultuuriellu rasket raha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Norra riik on alates 2006. aastast oma kultuurisummasid praktiliselt kahekordistanud – 1,2 miljardile eurole – ning kavatseb järgmise kahe aastaga lisada veel 100 miljonit eurot.
Eesmärgiks on kulutada kultuurile 1 protsent kogu riigieelarvest.
Euroopa riigivõlakriis Norrat eriliselt ei puuduta. Tänavuseks prognoositakse tublit majanduskasvu.
Igal aastal koguneb Norrale ligikaudu 30 miljardit eurot naftatulu, mis läheb 460 miljardi eurosesse riiklikku varafondi. Ja nii on Norra üks neist vähestest riikidest Euroopas, mis end kriisiajal kunstiga nuumata saab.
2008. aastal avati Oslos uus 580 miljoni eurone ooperiteater. Nüüd käib arutelu: kas rajada rannajoonele uus 500 miljoni eurone muuseum riigi kuulsaima kunstniku, maali «Karje» järgi tuntud Edvard Munchi tööde tarvis – või renoveerida vana muuseum.
Ühtlasi on asutatud uus 7 miljoni eurose aastaeelarvega filharmooniaorkester, mis kavatseb «põhja poolt maailma vallutama» asuda. Orkestri arvates tuleb antud ettevõtmisele ilmselt kasuks ka tõsiasi, et «teistes maailma osades pannakse filharmoonilisi orkestreid kinni».
Lähtuvalt valitsuse Kultuuriinitsiatiivist saavad raha juurde ka Norra tants, filmindus ja isegi programm nimega «Kultuuriline jalutuskepp», mis julgustab eakamaid kodanikke end kunstiliselt väljendama.
«Valitsuse nägemus on, et Norra kujuneks juhtivaks kultuurirahvaks, kus kultuurile omistatakse silmapaistev roll kõigis ühiskonna sektorites,» ütleb kultuuriministeerium. «2012. aastal, nagu ka varem, suurendadakse kunsti ja kultuuri rahastamist oluliselt.»
Lisaks Norrale näib kunstile keskenduvat aga kogu Põhjala rahvaste pere, kus kriisiriskid on madalad, eelarved enamjaolt tasakaalus ning – Taani välja arvatud – majahinnad suurematest kukkumistest säästetud.
Rootsis on kultuuri rahastamine alates 2006. aastast kerkinud 12 protsendi jagu 760 miljoni euro ehk 0,8 protsendi peale eelarvest. Riik on eriliselt investeerinud põhjapoolsesse Umeå linna, millest saab koos lätlaste Riiaga Euroopa kultuuripealinn 2014.
Soomes, kus kultuurirahad viimase viie aastaga 430 miljoni euro peale on tõusnud, käib arutelu Guggenheimi muuseumi ehitamise üle Helsingisse. See 140 miljoni eurone hoone oleks sama suur kui New Yorgi oma, kuid jääks siiski alla sellele, mis ehitati 1997. aastal Hispaania linna Bilbaosse.
Euroopa Nõukogu andmetel oli kultuuri rahastamise protsent 2009. aastal Suurbritannias 0,7 protsenti ja Saksamaal 0,4 protsenti keskvalitsuse kulutustest. 2008. aasta Itaalias, enne suuri kärpeid, oli vastav protsent 0,9.
Hollandis on riiklikku kunstiprogrammide raha kärbitud 25 protsenti, Hispaanias lõigati hiljuti haridus-, kultuuri- ja spordiministeeriumi eelarvest 21 protsenti.
Copyright The Financial Times Limited 2012