Sester: ESMi täiendav sissemakse eeldab ilmselt riigieelarve muutmist
30. märts 2012, 18:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri sõnul euroala rahandusministrite reedel saavutatud kokkulepe kiirendada Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) kapitali sissemakseid tähendab jõustudes ilmselt vajadust Eesti riigieelarvet muuta.
Sester ütles reedel BNSile, et praeguses riigieelarves on tänavuseks ette nähtud ühekordne ESMi kapitali sissemakse. «Ilmselt tuleb riigieelarvet muuta,» ütles Sester. «Kui kokkulepe jõustub, siis tuleb leida katteallikad.»
Katteallikate osas on Sesteri sõnul kaks võimalust, nimelt sissemakse katmine reservide või selleks võetava laenu arvel. Kuna tehinguga omandaks Eesti riik osaluse finantsasutuses, siis ei suurenda see eelarvedefitsiiti ega mõjuta eelarvepositsiooni, selgitas ta.
Euroala rahandusministrid leppisid reedel kokku, et liikmesriigid teevad ESMi tänavu kaks kapitali sissemakset, esimese juulis ja teise hiljemalt oktoobriks. Samuti on kavas teha ESMi kaks kapitali sissemakset tuleval aastal ning viimane sissemakse 2014. aasta esimesel poolel.
Tänavuses Eesti riigieelarves on planeeritud 30 miljonit eurot esimese sissemakse jaoks, juhul kui ESMi varasema käivitamise kava teostub. Eesti osa ESMi kapitalis on 0,186 protsenti ehk 148,8 miljonit eurot, mis oli varem kavas maksta sisse viies osas viie aasta jooksul.
ESMi asutamislepingu järgi on võimalik kapitali sissemakseid veelgi kiirendada, juhul kui see osutub tarvilikuks, et säilitada sissemakstud kapitali suhtarvu väljastatud laenudesse vähemalt 15 protsendi tasemel.