Euroala rahandusministrid otsustasid päästefondi mahuks 800 miljardit
30. märts 2012, 15:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroala rahandusministrid leppisid täna kokku euroala päästefondide suurendamises 800 miljardile eurole, mis moodustuks 500 miljardi eurosest Euroopa Stabiilsusmehhanismist (ESM) ja EFSFi 300 miljardi eurosest laenuvõimest, arvestades EFSFi 200 miljardi euroseid juba väljastatud pikaajalisi laene.
Lisaks on praegu käimasoleva programmi jaoks välja makstud 49 miljardit eurot Euroopa Liidu eelarve tagatisel toimivast EFSM-i päästefondist ja 53 miljardit eurot kahepoolsest Kreeka laenufondist, seisab eurogrupi kohtumise lõppdokumendis.
«Kokku mobiliseerib euroala ligikaudu 800 miljardi eurose ehk rohkem kui ühe triljoni USA dollari suuruse tulemüüri,» seisab avalduses. Euroala riigid on lubanud lisaks kahepoolsete kokkulepetega panustada Rahvusvahelisse Valuutafondi (IMF) 150 miljardit eurot.
Euroala rahandusministrid leppisid kokku, et liikmesriigid teevad ESM-i tänavu kaks kapitali sissemakset, esimese juulis ja teise hiljemalt oktoobriks. Samuti on kavas teha ESMi kaks kapitali sissemakset tuleval aastal ning viimane sissemakse 2014. aasta esimesel poolel.
ESMi asutamislepingu järgi on võimalik kapitali sissemakseid veelgi kiirendada, juhul kui see osutub tarvilikuks, et säilitada sissemakstud kapitali suhtarvu väljastatud laenudesse vähemalt 15 protsendi tasemel.
Tänavu juulist alates saab ESM põhiliseks abipakettide finantseerimise instrumendiks. EFSF jääb reeglina tarvitusele selleks, et finantseerida varem alustatud abipakette. 2013. aasta keskpaigani võib EFSF osaleda uutes programmides erakorralistel tingimustel, juhul kui euroala valitsusjuhid ja riigipead üksmeelselt nii otsustavad. EFSFi kasutamist võiks ministrite kokkuleppe järgi kasutada, kui ESMi vahenditest ei piisa.
Tuleva aasta keskpaigast alates oleks ESMi maksimaalne laenamisvõime 500 miljardit eurot ja pärast tuleva aasta keskpaika oleks ESMi ja EFSFi laenamisvõime kokku 700 miljardit eurot, juhul kui EFSF ei alusta ühtki uut programmi.
«Jätkame tarvidust mööda ESMi kapitali adekvaatsuse hindamist ja eriti pärast seda, kui kasutatud EFSFi garantiid vabanevad pärast finantsabi tagasimaksmist,» seisab ministrite avalduses.
Austria rahandusminister Maria Fekter ütles varem AFPle, et päästefondide kogumahuks lepitud 800 miljardit eurot koosneb 500 miljardi eurosest juulis käivituvast Euroopa Stabiilsusmehhanismist (ESM), millele lisandub 200 miljardit juba välja lubatud abilaene ning lisaks 100 miljardit eurot kahepoolseid laene ja Euroopa Liidu vahendeid.
Kokkulepitud fondide maht langeb kokku Saksamaa rahandusministri Wolfgang Schäuble neljapäeval välja käidud numbriga.
Reedel ja laupäeval toimuvate Euroopa Liidu (EL) ja euroala rahandusministrite kohtumistel Kopenhaagenis käsitletakse lisaks Euroopa stabiilsusfondide kogumahule Kreeka finantsabi hetkeseisu, euroala riikide eelarveid ning Euroopa Keskpanga juhatuse liikme nimetamist.