Baltika väikeaktsionäride supp üha lahjem

Tõnis Oja
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Illustratsioon: Allikad: Tallinna börs, Baltika, Postimees

Viimati maksis Baltika aktsionäridele dividende viis aastat tagasi, 2007. aastal – 0,95 miljonit eurot (14,9 miljonit krooni) ehk 5,1 senti (0,80 krooni) aktsia kohta. Kui juhtub ime ja Baltika otsustab näiteks kolme aasta pärast maksta samuti 0,95 miljonit eurot omanikutulu, saavad aktsionärid 2,2 senti aktsia kohta ehk enam kui poole võrra vähem.

Piltlikult öeldes on Baltika aktsionäride supp läinud poole lahjemaks, sest ettevõte on viimastel aastatel emiteerinud hoolega uusi aktsiaid ja lähiaastatel lisandub neid veelgi. Eile vahetult pärast südaööd saatis moerõivaste müüja välja teate, et kutsub kokku aktsionäride üldkoosoleku, kus muu hulgas taotletakse kahte tüüpi vahetusvõlakirjade (kokku 7,35 miljonit väärtpaberit) väljastamist.

Suunatud emissioonid

Mõlemad võlakirjaemissioonid on suunatud. Viis miljonit võlakirja väärtusega 30 senti võlakiri emiteeritakse ettevõtte suurimaks osanikuks tõusnud, Luksemburgis registreeritud investeerimisfondile KJK Fund, Sicav-SIF. Baltika saab ettevõtte nõukogu liikme Kusta Äimä juhitavalt fondilt 1,5 miljonit eurot laenu intressiga 7,5 protsenti aastas, mis tähendab, et Baltika maksab järgmisel ja ülejärgmisel aastal fondile intresse kokku 225 000 eurot.

Alates järgmise aasta maist on fondil õigus aasta jooksul nõuda, et vahetusvõlakirjad vahetataks Baltika aktsiateks. Fond midagi juurde maksma ei pea, ja juhul kui fond seda ei soovi, tuleb Baltikal võlakirjad koos intressidega lunastada.

Peale selle otsustas Baltika emiteerida ettevõtte juhtidele 2,35 miljonit vahetusvõlakirja hinnaga üks sent tükk ehk sisuliselt peaaegu tasuta. Võlakirjade omanikel on õigus need võlakirjad 2015. aasta lõpus aktsiateks vahetada hinnaga, mis selgub aprilli keskel.

Aktsiate emiteerimise hinnaks on väärtpaberite hinna kaalutud keskmine ajavahemikul selle aasta 19. jaanuarist kuni 19. aprillini. Praegu on see 0,33 eurot, mis tähendab, et kui Baltika juhid otsustavad neile kuuluvad võlakirjad aktsiateks vahetada, peavad nad praeguse seisuga juurde maksma 32 senti, aga kui nad seda teha ei soovi, saavad ühe sendi aktsia kohta tagasi.

Baltika on oma juhtide motiveerimiseks emiteerinud vahetusvõlakirju juba kümme aastat. Viimane kord oli see 2009. aastal, kui juhid märkisid 1,84 miljonit võlakirja hinnaga 0,6 senti väärtpaber ehk samuti sisuliselt tasuta.

Võlakirja omanikel on õigu s vahetada selle aasta teisel poolel oma väärtpaberid aktsiateks, aga ilmselt nad seda ei tee, sest aktsiate märkimishind on turuhinnast peaaegu kaks korda kõrgem – 77 senti. Seni on juhid kasutanud oma õigust vahetada võlakirjad aktsiate vastu neljal ja sellest loobunud kahel korral.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles