Paljud Eesti linnad on eelarvetulude vähenedes oma kulud viinud miinimumini, koostavad kriisiplaane, valmistuvad negatiivseteks lisaeelarveteks ja peavad plaane lähivaldadega liitumiseks.
Linnad koostavad kriisiplaane ja kavandavad liitumisi
6. veebruar 2009, 16:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haapsalu linnapea Ingrid Danilov ütles BNSile, et 30. jaanuaril volikogus vastu võetud tänavuses eelarves vähenes kogutulu 20,2 miljonit krooni ehk 11,2 protsenti 2008. aastaga võrreldes.
Üksikisiku tulumaksu laekumise plaani vähendas linn eelarves mullusega võrreldes kaheksa miljonit krooni ehk 8,2 protsenti, kuid tegelik vähenemine oli jaanuaris kaks korda suurem ehk 16 protsenti.
Danilov märkis, et kui lisada valitsuse kava kärpida omavalitsustele laekuva üksikisiku tulumaksu määra 11,1 protsendile, jääb Haapsalu linn ilma veel 10,3 miljonist kroonist ning lisades teehoiurahade kärped, on puudujääk kokku ligi 12 miljonit krooni.
«Kui valitsuse kavatsus jõuab riigieelarvesse ja parlament selle ka vastu võtab, siis oleme väga keerulises seisus,» lisas Danilov.
«Kulude lõiked saavad olema väga valusad, sest need hakkavad puudutama kõiki neid inimesi, kes linnalt täna palka saavad. Muud võimalused nii ulatuslikuks kokkuhoiuks puuduvad, sest avalike teenuste arvelt enam kokku tõmmata pole võimalik. Siis muutub linnavalitsuse edasieksisteerimine juba mõttetuks,» rääkis Haapsalu linnapea.
Praegu tegeleb Haapsalu linn analüüsi ja kriisiplaani koostamisega. «Eesmärgiks on tulla uue eelarvega volikokku veebruarikuu lõpus, sest iga päev loeb,» rääkis Danilov ja lisas, et kui olukord jääb kestma ka 2010. aastal, tuleb kõne alla haldusreform.
Linnapea sõnul teeb Haapsalu linn lähiajal Ridala vallale ettepaneku liitumisläbirääkimiste alustamiseks.
Kuressaare linnapea Urve Tiidus rääkis BNSile, et jaanuari tegelik tulumaksu laekumine linnakassasse oli eelarves prognoositust veel kehvem.
«Kogu omavalitsuse süsteemis on juba piiratud kõiki igapäevase tegevusega seonduvaid kulutusi, mida piirata saab,» rääkis Tiidus.
Sisuliselt peatas linn uute tegevuste alustamise, uute lepingute sõlmimise ja uute kohustuste võtmise.
Kuressaare linnapea sõnul tuleb linnal veelgi tegevuskulusid ja investeeringuid vähendada.
Kuressaare linna üksikisiku tulumaksu laekumine oli tänavu jaanuaris maksu- ja tolliameti andmeil 17 protsenti väiksem kui mullu jaanuaris. Linnapea sõnul moodustab linna tuludest üksikisiku tulumaks ligi 90 protsenti.
Kärdla, kus jaanuarikuine tulumaksu laekumine oli mullusest 16 protsenti kehvem, pole oma tänavust eelarvet veel kinnitanud. Kärdla linnapea Anton Kaljula ütles BNSile, et eelarve kinnitatakse linnavolikogu märtsikuisel istungil. Tema sõnul optimismiks põhjust pole ning kulutusi tuleb kindlasti piirata.
Kiviõli linnapea Dmitri Dmitrijev ütles BNSile, et negatiivsest eelarvest on veel vara rääkida, sest linnavolikogu peaks kava kohaselt eelarve vastu võtma 12. veebruaril, kuid praeguses menetlusetapis muudatusettepanekuid eelnõusse enam teha ei tohi.
Varem plaanitavasse eelarvesse tehtud kärpeettepanekud pole Dmitrijevi sõnul nüüd enam piisavad ja volikogu võib kohe pärast eelarve vastuvõtmist algatada negatiivse lisaeelarve menetluse.
«Linnavalitsuse poolt peame nii kaua ranget kontrolli ja ilmselt tuleb kehtestada eelarves ettenähtud summade kasutamise piirmäärad kuude lõikes,» märkis Kiviõli linnapea.
Kiviõli linna tulumaksu laekumine vähenes jaanuari aastases võrdluses 18 protsenti.
Loksa linnapea Helle Lootsmann ütles BNSile, et linna eelarve võeti vastu neljapäeval ja selle jõustumisest kehtestas linn piirangud igakuistele väljamaksetele linnakassast.
Linn vähendas eelarves tulumaksu laekumise prognoosi mulluse eelarvega võrreldes kahe miljoni krooni võrra. Varasemate aastate hea laekumise tõttu vähenes Loksa riigipoolne toetus tasandusfondist, mis tänavu on 1,3 miljonit krooni väiksem ehk 139 000 krooni.
Lootsmanni sõnul ootab ees keeruline aasta. Loksa linna tulumaksu laekumine vähenes jaanuaris 32 protsenti.
Püssi linnapea Marge Männi ütles BNSile, et linn peab 2009. aastaks planeeritud investeeringuid vähendama või neist üldse loobuma. Samuti on linnal selgusetu, kas kavandatud projektideks lubatakse laenu võtta.
«Seniks kuni ei ole selgunud omavalitsustele laekuva üksikisiku tulumaksu määr, tasandusfondi ning teehoiukavade summad, on Püssi linna kulutused viidud miinimumini,» ütles Männi.
Püssi linna jaanuari tulumaksu laekumine oli aastatagusest 17 protsenti väiksem.
Mõisaküla linn, kelle jaanuari tulumaksu laekumine oli 31 protsenti väiksem, kavandab esialgses eelarve projektis tänavust eelarvet mullusest viis protsenti väiksemana.
Mõisaküla linnapea Ervin Tamberg ütles BNSile, et linn piirab praegu üldisi kulutusi ja asub koostama negatiivset eelarvet.
Pärnu linnapea Mart Viisitamm ütles, et omavalitsustele laekuva tulumaksu osa vähendamine kavandatud ulatuses jätaks linna automaatselt ilma 22 miljonist kroonist.
Viisitamme sõnul on enamik omavalitsustest praegu niigi seisus, kus lisaks konservatiivsele eelarvele tuleb ilmselgelt aasta jooksul vastu võtta veel kaks-kolm miinuseelarvet.
«Kui spekuleerida, et ametnike palk väheneb omakorda 10 protsenti, siis näiteks Pärnus tähendaks kaks vähenemist summaarselt ligi 40 miljoni kroonist haigutavat eelarveauku,» märkis ta.
Pärnu üksikisiku tulumaksu laekumine vähenes jaanuaris aastases võrdluses kaheksa protsenti.
Paide linnapea Kersti Sarapuu, kes on samuti Eesti linnade liidu aseesimees, ütles BNSile, et Omavalitsuste Koostöökogu kohtub järgmise nädala teisipäeval ja kolmapäeval valitsusega, et arutada kohalike omavalitsuste tulubaasi vähendamist.
Sarapuu sõnul on kavandatav kärbe ränk hoop omavalitsustele ajal, kui eelarvesse laekuv tulumaks on niigi vähenenud.
«Praegune info on omavalitsusteni jõudnud ajakirjanduse vahendusel ja konkreetsematest sammudest saab rääkida alles järgmisel nädalal pärast valitsusesindajatega kohtumist,» lisas Sarapuu.
Paide linna jaanuari tulumaksu laekumine oli mullusest 16 protsenti väiksem.
Tallinna linnal jäi jaanuari tulumaksu laekumine mullusest 5,6 protsenti väiksemaks, samas summana tegi see üle 20 miljoni krooni.