Endise rahandusministri Taavi Veskimäe sõnul on ta valitsusliidu poolt kokku lepitud eelarvekärbetes pettunud ning pakutud kokkuhoiumeetmed ei arvesta pikaajalise kriisiga.
Veskimägi: eelarvekärped ei arvesta pikaajalise kriisiga
6. veebruar 2009, 13:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluva Veskimäe sõnul on ta alates 2009. aasta eelarve vastuvõtmisest kutsunud valitsust üles tegema kulusid vähendavat eelarvet vähemalt kaheksa miljardi ulatuses ja seda hiljemalt veebruaris.
Selle eesmärgiks oleks jääda valitsussektori defitsiidiga kolme protsendi piiridesse aastatel 2009-2011 ja see tagaks riigi rahanduse jätkusuutlikkuse ilma suuri laene kaasamata.
«Kujutasin lähenemist kärpimisele aga hoopis teisiti ette, kui seda täna on tehtud,» ütles Veskimägi BNSile. «Kriis, millesse oleme sisenenud, on pikaajaline, kuid pakutud meetmed on lühiajalised. Seega pole pakutav lähenemine adekvaatne vastus väljakutsetele, mis Eesti ees seisavad.»
Endise rahandusministri sõnul oleks vaja olnud kasutada majanduskriisist lähtuvaid võimalusi reformideks ja pakkuda välja meetmetepakett, mis oleks eelkõige seisnenud ebaefektiivsete ja kukkunud heaolutasemega võrreldes ülejõu käivate sotsiaalsete programmide ülevaatamises.
Veskimägi märkis, et ühtegi struktuurset muutust sotsiaalkaitse ja tervishoiu valdkonnas koalitsioon ei teinud, kuigi need valdkonnad hõlmavad ligi poole 98,5 miljardi kroonisest eelarvest.
«2009. aasta kulude vähenemine peab käima koos struktuursete muutustega. Ilma selliseid muutusi tegemata ei suuda me perioodil 2009-2011 finantseerida kulusid ilma ülemäärasesse defitsiiti langemata ja riigieelarve kulude finantseerimiseks laenu võtmata,» lausus ta.
Veskimäe sõnul jätkab valitsus ilma visioonita, kärpides kulusid selliselt, nagu oleks tegemist lühiajalise probleemiga, mis läheb kohe üle. «Vaja oleks tegelikult viie aasta plaani riigi rahanduse korraldamiseks majandusseisaku tingimustes,» lisas ta.
Kui vaadata konkreetseid kärpeid, siis nende rakendamisel sulab see pakett Veskimäe sõnul isegi väga efektiivse tegevuse korral umbes 1-1,5 miljardi krooni ulatuses kokku. «Pealkirju on kerge panna koos suurte numbritega. Saatan on aga peidus detailides,» ütles ta.
Veskimäe sõnul on vaja kärpida aga tegelikke valitsussektori kulusid vähemalt kaheksa miljardi krooni võrra. «Kui ka teiste valitsussektori osiste positsiooni hindamisel on valitsus pannud võssa oma prognoosiga eelarve koostamisel, näiteks omavalitsuste konsolideeritud defitsiidi allahindamisel ühe miljardi või enama krooni asemel 200 miljoni tasemele, siis tuleb need kärped teha lisaks kaheksale miljardile. Ainult siis on lootust,» rääkis ta.
Pakutud kärpepaketis on Veskimäe sõnul ka palju küsitavusi, kuidas ja millises ulatuses nad omavad eelarvele reaalset mõju.
Riskina toob Veskimägi välja kohalike omavalitsuste konsolideeritud defitsiidi positsiooni paranemise tingimustes, kus tulumaksu laekumise protsent ja laekumised ise kukuvad koos teederahade kärpimisega.
Samuti seab ta kahtluse alla Arengufondilt aktsiate ülevõtmise efekti riigieelarvele, riigile kuuluvate äriühingute 10-protsendise palgakulude kärpe ja suutlikkuse kärpida riigivalitsemise kulusid kahe miljardi ulatuses.
«Kindlasti on tehtu parem kui mitte midagi. Esimene samm on tehtud, kuid selgelt liiga lühike, silmas pidades riigi rahanduse jätkusuutlikkust ja eurole üleminekut,» sõnas ta.
Valitsuserakondade esindajad leppisid selle aasta riigieelarve kaheksa miljardi kroonises kärpes kokku neljapäeva varahommikul. Valitsuskabinet andis oma põhimõttelise heakskiidu kärbetele neljapäeva õhtul.