Majandusministeeriumi plaan kärpida taastuvelektri toetusi on jõudnud ummikusse: IRLi valitsuskoalitsiooni partner Reformierakond on nõus kärpima vaid uute projektide toetusi, peale selle riivab kärbe mitme mõjuka äriringkonna huve ja viimased pole valmis sentigi loovutama.
Rohelise elektri tootmine on Eestis hästi edenenud. Eesmärk on, et taastuvaist allikaist toodetud elektri osakaal tarbimises oleks 2020. aastal vähemalt 17 protsenti. Selle Euroopa nõude täitmiseks on sisse viidud taastuvenergia toetused. Kopsakad, et investeeringute tegemist motiveerida. Tänavu kulub toetusteks 74 miljonit eurot ja see summa peaks praeguse skeemi korral igal aastal aina kasvama.
Eesmärk täidetud
Eleringi prognoosi järgi on tõenäoline, et rohelise elektri tarbimise eesmärgiks seatud tase saavutatakse juba selle aasta lõpuks. Kuna eesmärk on täidetud, tahab majandusministeerium seniseid suuri toetusi kärpida.
Juba poolteist aastat tagasi konkurentsiametis valminud analüüs näitas, et suurte koostootmisjaamade tulukus on ministeeriumi ametnike hinnangul ülemäära suur. Ministeerium põhjendab, et toetused ei tohi kaasa tuua ettevõtteile sektori keskmisest kõrgemat tulukust. Samuti ei või tarbijailt võetav taastuvenergia tasu olla ülemäära koormav.
Konflikt toetuse suuruse ja selle saamise õigustatud ootuse ümber pole ainus, mis kärpekava arutelu pingestab. Heitlus peegeldab ka konkurentsiolukorda energiatootmises. Ühelt poolt Eesti Energia, kes suurte põlevkivijaamade kõrval on investeerinud kokku kolme tuuleparki, omab hüdrojaama ja ka väikseid koostootmisjaamu.
Teiselt poolt uued tulijad, kes on investeerinud nii soojuse kui ka elektri koostootmisse ja tuuleparkidesse ning tahaksid seda veel teha.
Taastuvenergia debatis on segunenud keskkonnakaitse ja konkurentsiheitlus. Aga see pole ainult Eestis nii, Euroopa kliimapoliitika sunnib ümber ehitama ja kohanduma uute tingimustega maailmajao kogu elektritootmise.
Eesti üks mõjukam taastuvenergia arendaja on Kristjan Rahu, kes ostis eelmise aasta lõpul 90 miljoni euroga enamusosaluse Väo koostootmisjaamas. Swedbankist ja SEBst elektrijaama ostuks laenu võttes oli peamiseks tagatiseks rahavoog, muu hulgas rohelise elektri toetus. Rahu töötab jätkuvalt ka Tallinna Kütte heaks.
See firma kontrollib Tallinna kaugkütteturgu. Kui kahtlete Rahu võimes poliitikuid endale kasulikke otsuseid tegema panna, siis tasub meelde tuletada, et Väo koostootmisjaamale on Tallinna toasoojamüügis riigikogus vastu võetud seaduseparandusega tagatud 12 aasta pikkune eelisseisund.
Eesti Energia sai Narva jaamadele taastuvenergia toetuste küsimise idee just Väost. Kui üks ettevõte võib elektri tootmise eest saada tarbijailt raha, miks teine ei võiks.
Kolmas suur tegija taastuvenergia tootmises on Soome Fortum, kes on ehitanud Eestisse kaks suurt elektri ja soojuse koostootmisjaama. Üks Tartus, teine Pärnus. Kui esimesel jätkub aasta ringi soojuskoormust, siis Pärnu jaam kütab mitu kuud aastas ka õhku, sest rohelist elektrit tootes pole kuhugi müüa soojust. Jaama soojusvõimsus on suurem Pärnu vajadusest.
Fortum Eesti juht Margo Külaots ütles, et elektritootmistoetuseta oleks Tartu koostootmisjaama rentaablus negatiivne. Seda siis juhul, kui riik ei toetaks enam ühegi sendiga rohelise elektri tootmist.
Aga sellist ettepanekut pole Partsi ministeerium teinud.
Kolmas mõjukas ärimeeste seltskond on tuulegeneraatorite omanikud. Eesti üks suuremaid tegijaid on Norra riigifirma Vardar. Eestis on Vardari partnereiks nimekad ärimehed: Hannes Tamjärv, Jüri Mõis ja Martin Kruus.
Heitlus põlevkivi pärast
Taastuvenergia toetuste ümber sebivate ärimeeste puhul ei maksa unustada metsamehi ja metsatööstureid ning Viru Keemia Gruppi. Viimase taastuvenergiasse investeerimise ambitsioonidest pole midagi kuulda olnud, kuid see-eest on nad Eesti Energia ainus tõsine konkurent põlevkivi pärast. Mida vähem saab Eesti Energia toetusi, seda kasulikum on see konkurendile.
Eesti Energia konkurendid üritavad läbi suruda selle, et lõpeks Narva Elektrijaamadele taastuvenergia toetuse maksmine. Praegu on seadusesse raiutud, et toetuse maksmine kestab selle aasta lõpuni, kuid majandusministeeriumi kava järgi peaks seda pikendama aastani 2020.
Põlevkivikatlaist tulev roheline elekter annab suure osa Eesti taastuvenergia toodangust ning seda räpaseks tootmisviisiks pidajad üritavad põlevkivijaamadele toetuse maksmise
lõpetamisega avada tee veel uutele investeeringutele Eesti energiatootmises.
Vahemärkusena olgu öeldud, et fossiilse kütuse segamine biomassiga on vastuvõetamatu keskkonnakaitsjaile ka siis, kui neid ei kannusta ärihuvid. Paraku näitab kogu Euroopas toimuv, et sellised mugavuslahendused aitavad täita Euroopa Komisjoni poolt riikidele peale surutud väga ambitsioonikaid taastuvenergia kasutuselevõtu eesmärke.
Kui põlevkivijaamade hakkpuidukasutust mitte toetada, siis pole kaugeltki täidetud ka Eesti rohelise elektri kasutamise eesmärk. Seega on vaja uusi investeeringuid, mis saavad sündida vaid koos dotatsiooniga. Kui aga põlevkivikatelde roheline elekter arvestusse lisada, saab tõdeda, et eesmärk on saavutatud.
Eesti Energia Narva Elektrijaamades köetakse hakkpuitu praegu ühes katlas, mis annab toasooja ka Narva linnale. Tänavu on hakkpuidu osakaal põlevkivisegus kasvanud 30 protsendini, mis teeb põlevkivijaamast ühe suurema toetuse saaja. Kui valmib uus põlevkivielektrijaam, siis selle kateldes põletatavast kütusest peaks hakkpuidu osa ulatuma pooleni.
Majandusministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Ando Leppiman ütles, et elektrijaamades on traditsioonilise fossiilse kütuse hulka biokütuse segamine laialt levinud ja see samm on tarbijale kõike soodsam viis taastuvaist allikaist toodetud elektrit saada.
Nii näiteks on Suurbritannias, kus gaasi hinnatõusu tõttu on söejaamad saanud jälle suurimaks elektritootjaks, kõik söeahjud kasutusel koos hakkpuiduga. Nagu Eestiski, on see põhjustanud keskkonnakaitsjate proteste ja töösturite pahameelt kasvava puidu hinna pärast.
Keit Pentus protestib
Keskkonnaminister Keit Pentus ja rahandusminister Jürgen Ligi on seni olnud kaks Reformierakonna ministrit, kes on avalikult teatanud, et ei nõustu majandusminister Juhan Partsi toetuste kärpekavaga.
See pole ka üllatus, sest mäletatavasti tuli Parts selle ettepanekuga välja juba enne viimaseid riigikogu valimisi. Ka siis ei jõudnud kärpeplaan ministeeriumi laualt kaugemale, sest Reformierakond ei toetanud valitsusliidu partneri IRLi algatust.
Pentus kinnitas oma kirjas Partsile, et viimase plaan on talle arusaamatu, sest soovib vähendada toetusi taastuvelektri tootmisele ning põlistada põlevkivist elektri tootmist.
«Põlevkivielekter on kõige saastavam ja seetõttu ka tarbijale kõige koormavam elektritootmise viis Eestis,» kirjutas minister.
«Püüe põlistada põlevkivielektri positsiooni tähendab tarbijale juba lähitulevikus kõrgeid kulusid ja on tarbijatele kahjulik,» lisas ta.
Põlevkivi kaevandamine ja sellest elektri tootmine on väga suure keskkonnamõjuga. Suurtes kogustes lendub CO2, kaevandamine tingib suures mahus veekasutust, lisaks jääb alles tuhk, mida tuleb ladustada.
«Eesti maksumaksjad kannavad tõenäoliselt endale teadmata lisaks igakuiste elektriarvete tasumisele enam kui miljardi euro ulatuses põlevkivielektri täiendava toetamise koormust,» märkis Pentus.
Kaudne toetus põlevkivielektrile küünib Pentuse arvutuste järgi sadadesse miljonitesse eurodesse: Eesti Energia on saanud 2008.–2012. aastani 680 miljoni euro eest saastekvooti, uued põlevkivikatlad saavad toetust kuni 330 miljonit eurot, Eesti Energia aktsiakapitali lisandub tänavu 150 miljonit eurot, põlevkivituha kahjutustamisele on kulunud 30 miljonit eurot.
Pentus heidab ette ka seda, et põlevkivi on Eesti Energial käes otsustuskorras kehtestatud hinnaga, mitte turuhinnaga.
Keskkonda saastav elektritootmine tuleks asendada keskkonda säästvama biomassist ja tuulest toodetuga. Viimane vajab aga toetusi. Ja mis peamine, seniseid toetuse määrasid ei tohi keskkonnaministri hinnangul muuta tagasiulatuvalt juba alustatud projektidele.
Madal elektrihind
Pentuse argumentide juures on märkimisväärne see, et need jätavad tähelepanuta, et tasuta saastekvoot on kas otse või kaude Eesti Energiast dividendidena riigikassasse laekunud. Tasuta saadud kvoot on lubanud hoida elektrihinna Eestis madalana. Viimast on väga tähtsaks pidanud ka näiteks peaminister. Kriitiliselt võib küsida, miks keskkonnaminister ründab põlevkivi kasutamist elektritootmises, aga jätab tähelepanuta õlitootmise.
Majandusministeeriumi keskne argument toetusmäärade muutmisel on elektrienergia hind, mis tootjail on võimalik oma kauba eest teenida. Võrreldes 2007. aasta varakevadega, mil praegune toetusskeem kinnitati, võivad elektrijaamade omanikud müüa oma toodangut märksa kallimalt.
Eesti on liitunud Nord Pooli elektribörsiga ning taastuvenergia tootjad saavad müüa oma toodangut kaugelt kõrgema hinnaga kui mõni aasta tagasi, mil kogu Eestis toodetud elekter tarbiti kohaliku konkurentsiameti kehtestatud hinnaga. Sellest ka soov, et taastuvelektri toetus sõltuks börsihinnast.
Mida kõrgem on börsihind, seda madalam elektritarbijate taskust võetud toetus. Aastal 2007 oli keskmine elektrienergia hind Eestis 26 eurot megavatt-tund. Mullu oli elektribörsi keskmine ligikaudu 45 eurot megavatt-tund. Seega võrreldes esialgsega on toetussummad märkimisväärsemalt suuremad, kui arendajad projekte alustades arvestada said.
Majandusministeeriumi arvestuste järgi peaks praeguse toetusskeemi säilimine tähendama rohelise elektritoetusmäära kiiret kasvu. Kui 2007. aastal oli see 0,14 eurosenti, tänavu 0,97 eurosenti, siis 2020. aastaks peaks see tõusma 1,67 eurosendini kilovatt-tunni kohta.
Nagu juba öeldud, pole alati küsimus rahas. Kui valida maapõue purustava ja kohutavalt tossava põlevkivielektri või hakkpuidu küttel kombijaama ja tuulegeneraatori vahel, siis valiks enamik teise variandi. Kliimasoojenemisega võitlemine pole Eestis populaarne teema, kuid keskkonnakaitse kahtlemata on.
Taastuvenergia koja juht Rene Tammist ütles, et taastuvenergia toetused ja rohelise elektri osakaal tarbimises pole üksüheselt seotud. Tammist toonitas, et veelgi tähtsam on uute, keskkonnasäästlike tootmisvõimsuste rajamine.
Rohelise elektri investeeringute puhul on raske tõmmata piiri maailmavaate ja äriplaani vahele.
Eelnõu tooks taastuvenergia tasu alanemise
Taastuvenergia toetuseks kuluva summa kogub Elering taastuvenergiatasuna, mida maksavad kõik elektritarbijad. Kodutarbijatele on see suhteliselt väike raha, aga suurettevõtteile märkimisväärne väljaminek.
Majandusministeeriumi prognoositud taastuvenergia tasu väheneb, kui reform teostub.
Kui praegu on see 0,97 senti kilovatt-tunni kohta, siis tuleval aastal peaks langema 0,77 sendini ja 2020. aastal olema 0,47 senti.
Majandusministeerium prognoosib, et kui toetusi ei kärbita, on tasu 2020. aastal 1,67 senti kilovatt-tunni kohta.
2011. aasta lõpu seisuga on töös 258,2 MW taastuvenergia tootmisvõimsusi, sh elektrituulikuid 184 MW, biomassil ja turbal töötavaid koostootmisjaamu 67,5 MW, hüdroelektrijaamu ligi 4 MW ning prügilagaasil töötavaid elektritootmisvõimsusi 2,7 MW.
2012. aasta lõpuks peaks taastuvenergia tootmine suurenema 25 protsenti ning jõudma Eleringi andmetel 1455 GWh-ni. Uutest tootmisvõimsustest peaks valmima Narva ja Paldiski tuulepargid, Aravete biogaasijaam ning Helme koostootmisjaam.