Saksa majanduse kiiremale taastumisele aitas kaasa eelmise kriisi õppetundidega arvestamine.
Sakslaste seas valitseb optimismilaine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaatamata segasele olukorrale euroalas, kus kardetakse uut majanduslangust, on meeleolud Saksamaal endiselt optimistlikud. Veebruaris tõusis Münchenis tegutseva Ifo instituudi andmetel ettevõtete kindlustunne 21 kuu kõrgeimale tasemele, ka töötus pole Saksamaal viimase 20 aasta jooksul olnud nii madal kui praegu.
Saksamaa suursaadik Christian Matthias Schlaga, miks teie kodumaal vaatamata kõikidele uutele ohumärkidele tulevikule nii optimistlikult vaadatakse?
Jah, meeleolu on Saksamaal väga optimistlik, see on meie jaoks võib-olla ebatüüpiline.Üks peamisi põhjuseid on see, et tööturu arengud on viimasel kolmel aastal olnud väga head. Kui üleilmne finantskriis 2008.–2009. aastal algas, otsustas riik maksta ettevõtetele toetust, et nad inimesi liiga kergekäeliselt lahti ei laseks.
Eelmise kriisi ajal 2000.–2003. aastal juhtus just nii ja kui majandus hakkas taas ülesmäge minema, avastasid firmad, et neil on jälle vaja haritud tööjõudu, kelle nad mõne aasta eest olid vallandanud. Nõudlus kasvas ja ettevõtted oleksid pidanud rohkem tootma, aga nad ei saanud seda teha, sest hea ettevalmistusega inimesi ei olnud lihtne leida.
Ka 2008.–2009. aastal oli Saksamaal ettevõtteid, kelle tellimused kukkusid kuni 70 protsenti – kõik see, mis juhtus Eestis, juhtus ka meil. Aga Saksamaal olid firmad kohe, kui asjad hakkasid ülesmäge minema, valmis kõik tellimused vastu võtma. Tänu toetuste maksmisele jäid seekord töökohad alles tuhandetele inimestele – nende tööaega ja palka küll vähendati. Ja kui majanduse käsi hakkas paremini käima, ei pidanud ka firmad uusi töötajaid koolitama hakkama, vaid said kohe kasvumeeleoluga kaasa minna. See on üks peamisi põhjuseid, miks Saksamaal majanduse kosumine teiste riikidega võrreldes kiiremini käis.
Kuidas on Saksamaal tagatud see, et kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid ikkagi jaguks?
Meil on hea kutseharidussüsteem, mille ajalugu ulatub 19. sajandi lõppu. See on olnud väga edukas ja toimib tänaseni. Iga ameti jaoks on kindlaks määratud õppekava, mille täitmiseks kulub kaks või kolm aastat. Koolilõpetaja sõlmib lepingu mõne ettevõttega, kus ta tööle hakkab, ning käib vaheldumisi tööl ja koolitusel.
Ettevalmistus, mis pakub nii teoreetilisi teadmisi kui ka praktilist kogemust, on üks avalikke saladusi, miks Saksamaal on palju hea ettevalmistusega töötajaid. Tänu sellele on võimalik koolitada töölisi, kel pole ülevaadet mitte üksnes oma tööst, vaid nad võivad ka kõrgtehnoloogilist tehast juhtida. Kutsehariduse saanud inimesel on ka laiem ülevaade ettevõttest – see on tõsi nii teeninduse kui rasketööstuse puhul.
Kui suur osa keskkoolilõpetajaid valib kutsehariduse?
Keskkooli lõpetanutest läheb ülikooli väga väike hulk. Nende protsent jääb 25 ja 30 vahele, mõnel pool võib see olla ka 35 protsenti, aga seda on tunduvalt vähem kui Euroopas keskmiselt. Enamik lõpetajaid läheb praktilistele töödele, tavaliselt läbi kutseharidussüsteemi. Ka põhikooli lõpetajatele, kes lahkuvad tavakoolist pärast 10. klassi, on kutseharidussüsteem peamine viis, kuidas endale rakendust leida.