Hispaania laenukulud kerkisid esimest korda alates jaanuarist taas üle 5,5 protsendi – investorid kardavad euroala võlakriisi eskaleerumist, kuna märgid näitavad majanduse jätkuvale nõrgenemisele isegi Saksamaal.
Investorid kardavad eurokriisi ägenemist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juba niigi närvilised Madridi eelarvepuudujäägi ning viletsa kasvuväljavaate pärast, lükkasid investorid 10-aastaste Hispaania riigivõlakirjade tootlused üles tervelt 14 baaspunkti jagu, 5,53 protsendi tasemele.
Kasvasid ka Itaalia laenukulud, 10-aastaste võlakirjade tootlused läbistasid 5 protsendi barjääri.
Viimastel nädalatel on turud olnud rahulikud tänu Euroopa Keskpanga (EKP) poolt pankadele pakutud 3-aastastele odavlaenudele (nn pikaajalised refinantseerimisoperatsioonid ehk LTROd). Nüüd aga on mõned investorid muutumas rahutuks, kuna EKP süstide mõju juba nõrgeneb.
Brown Brothers Harrimani valuutastrateeg Marc Chandler osutas tõsiasjale, et 10-aastaste Itaalia võlakirjade tootlused on tänavu langenud 180 baaspunkti, Hispaania omad aga tõusnud 39 baaspunkti võrra.
«Ja seda pärast kahte LTROd,» ütles ta. «See teeb mind väga murelikuks. Võlakirjade ralli aitab pankade bilansse. Aga kui tootlused hakkavad tõusma, teeb see pankadele veel rohkem kahju. See on nõiaring.»
Hispaania ja Itaalia majanduste saatust peetakse peamiseks baromeetriks, et hinnata, kas euroala võlakriis – vaikne pärast Kreeka maksekatkestusi – lahvatab taas lõkkele.
Investorid muretsevad, et nõrk kasv mitte üksnes Itaalias ja Hispaanias, vaid ka ülejäänud eurotsoonis, võib osutuda sädemeks, mis kriisileegid taas loitma lööb. Vaatamata mõne Euroopa poliitiku väitele, et kriis on sisuliselt läbi.
Märtsikuine euroala ostujuhtide indeks (PMI) osutab nõrgenevatele kasvuväljavaadetele üle kogu kontinendi, kusjuures ootamatult järsk langus on leidnud aset Saksamaal, mis on euroala peamine jõuallikas.
Investorite pilgud on tänavu taas pöördunud Hispaaniale – pärast seda, kui mullune eelarvepuudujääk oodatust suuremaks osutus ning riik tahtis kärpida seda vähem, kui Euroopa võimudega tänavuseks kokku oli lepitud.
Pärast Portugali abipaketti (aasta tagasi) olid turud veendunud, et järgmine on Hispaania. Kuid osalt tänu Itaalia kõrgele võlamäele ja sealse endise peaministri Silvio Berlusconi koperdustele keskendus investorite tähelepanu esmalt Itaaliale.
Aga nüüd on nende murelikud silmapaarid Hispaania peal tagasi.
Südant valutatakse nii ülimalt kõrge noorte töötuse, hädas pangandussektori kui kõrge eelarvepuudujäägi pärast.
«Hispaania on jätkuvalt probleem,» ütles ühe suure võlakirjadesse investeeriva fondi haldur. «Võib-olla ei löö Hispaania kriis veel mõnda aega suure leegiga lõkkele, aga raske on uskuda, et nad jäävadki igavesti niiviisi ukerdama: numbrid, eriti töötuse numbrid, on lihtsalt liiga halvad.»
Investorid otsisid eile varjupaika turvalisena tunduvatest võlakirjadest. 10-aastaste Saksa riigivõlakirjade tootlused langesid seetõttu 7 baaspunkti jagu ja maandusid 1,91 protsendi peal.
CopyrightThe Financial Times Limited 2012