Riigikontroll kahtleb gaasivõrgu lahutamises
23. märts 2012, 08:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikontroll pani küsimärgi alla gaasi põhivõrgu lahutamise valitsuse pakutud kujul, sest see ei paranda varustuskindlust ega energiajulgeolekut.
Riigikontroll leiab ka, et gaasi põhivõrgu omandi lahutamine ainsast maagaasimüüjast Eesti Gaasist ei tähenda iseenesest seda, et riiki tekkiks Gazpromiga konkureeriv müüja. Samuti tõdeb riigikontrolli peaaudiitor Tarmo Olgo: pole välistatud, et Eesti Gaasi praegused omanikud võiksid varifirma kaudu põhivõrgu osta.
Pealiskaudne hinnang
Olgo märkis, et konkurentsiametil pole piisavalt seaduslikke võimalusi sellist skeemi ära hoida. Teatavasti eeldab eelnõu, mis läbis kolmapäeval riigikogus esimese lugemise, et konkurentsiamet peab hindama ostja sobivust. Eelduseks on, et ostja pole seotud ühegi maagaasi müüjaga.
Ka teaduste akadeemia energeetikanõukogu leidis, et gaasivõrgu lahutamise mõju on pealiskaudselt hinnatud ning võrgu lahutamine ei tähenda varustuskindluse paranemist ega ka uute gaasimüüjate tulekut.
Riigikontroll viitas oma kirjas riigikogu majanduskomisjonile, et konkurentsivõimelist hinda suudab pakkuda väga suur LNG-terminal. Konsultatsioonifirmalt Pöyry tellitud gaasituru-uuringu järgi peaks selline terminal varustama nii Balti riike kui ka Soomet. Viimast saaks see varustada juhul, kui on olemas Eesti-Soome gaasijuhe.
Nii viitabki riigikontroll oma kirjas, et majandusministeeriumi ametnikud ei osanud selgitada, kuidas tagab gaasivõrgu lahutamine LNG-terminali ehitamise ja Soomega ühenduse loomise.
«Riik loodab heauskselt, et leidub erainvestor, kes on huvitatud gaasivõrkude omandamisest, Soomega ühenduse loomisest ja kogu regiooni gaasiga varustava LNG-terminali ehitamisest,» kirjutab Olgo.
Ta lisas, et pole teada, millistest allikaist on kavas katta gaasi põhivõrgu ost, kui seda peaks riik ise tegema. Eelnõu paneb Eesti Gaasile kohustuse müüa võrk hiljemalt märtsiks 2014.
Riigikontroll märkis ka, et eelnõu hindab valesti gaasi põhivõrgu müügi mõju gaasi hinnale. Riigikontrolli arvutuste järgi tähendab võrgu müük 120 miljoni euroga võrgutasude tõusu ligi kaks ja pool korda. Kummaline on ka olukord, et pole päris selge, kuidas hakkab võrgu müügihind gaasitariifis kajastuma. 120 miljonit on majandusministeeriumi hinnangul kõrgeim võimalik hind gaasi põhivõrgu eest.
Elering tõsiseim pretendent
Konkurentsiameti juht Märt Ots ütles kolmapäeval ajakirjanikele, et seda summat tuleb täpsemalt seaduses reguleerida. Ots nentis, et võrgu bilansiline väärtus on 50 miljonit eurot.
Elering ja Tallinna Sadam otsivad praegu investorit, kes oleks valmis investeerima LNG-terminali. Erinevalt Eesti valitsusest ei taha Soome valitsus aga gaasijuhtmest midagi kuulda, sest riigi energeetikaportfell panustab tuuma- ja taastuvenergiale.
Majandusministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Ando Leppiman ütles kolmapäeval, et maagaasil hakkab tekkima globaalne turg ja seepärast on vajalik gaasi põhivõrk Eesti Gaasist lahutada.
Ministeerium loodab, et ehitatav LNG-terminal, aga samuti teistesse Balti riikidesse kerkivad terminalid suudavad pakkuda Gazpromile konkurentsi.
Kuigi seaduseelnõu järgi võiks gaasi põhivõrgu osta Eesti Gaasilt ka mõni erafirma, siis üks tõsisemaid pretendente on Elering, mille juht Taavi Veskimägi sooviks firmast kujundada nii gaasi kui ka elektri põhivõrgu valitseja.