KMPG: ehitussektor loodab energeetikale
18. märts 2012, 15:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maailma ehitussektor näeb lähemal ajal suurimat tulu energeetika- ja transpordisektori projektidest, mis lubavad oodata tänavu globaalsel ehitusturul kasvu, kuigi majanduslik ebakindlus ja vajalike oskuste puudus mõnes piirkonnas on suurimaks mureks, näitab KPMG globaalne uuring.
Suurtes linnastunud ja kiirelt kasvava elanikkonnaga piirkondades on nõudlus sobiva taristu järele aegade suurim, mis paneb insenertehnilised ja ehitusettevõtted suure surve alla, märgib uuring «Suur globaalse taristu võimalus». Uuringu käigus küsitleti 161 inseneri- ja ehitusettevõtet üle maailma käibega vahemikus 250 miljonit kuni üle viie miljardi USA dollari.
Veidi üle 40 protsendi vastanutest leidis, et energeetika pakub järgmise aasta jooksul ehitusfirmadele kõige paremat teenimisvõimalust. Järgnevad teede- ja sillaehitus ning elamuehitus võrdselt 24 protsendiga. Kõige rohkem usutakse energeetikaprojektidesse Ameerikas (59 protsenti näeb selles valdkonnas kasvu), samas kui Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika (EMEA) piirkonnas on see näitaja 39 protsenti. Viimati mainitus nähakse potentsiaali ka raudteeprojektides (30 protsenti) ning teede- ja sillaehituses (27 protsenti).
«Nõudmine energeetikasektori spetsiifiliste oskustega ehitusspetsialistide ning -ettevõtete järele kasvab seoses valdkonna projektide levikuga,» märkis KPMG energeetikasektori globaalne juht ning Ungari KPMG partner Peter Kiss. «See peaks olema tervele tööstusharule suur sissetulekuallikas.»
Kuigi 49 protsenti vastanutest ootab järgmise aasta jooksul tellimuste kasvu viis kuni 15 protsenti, peab ligi kolmveerand vastanutest majanduse ebakindlust suurimaks mureks, millele järgnevad oskuste puudus (31 protsenti) ning kolmandana riigieelarvete defitsiit (30 protsenti). Ebakindel majandusolukord on kõige suurem mure EMEA piirkonnas (82 protsenti vastanutest) ning kõige väiksem Aasia ja Vaikese ookeani piirkonnas (51 protsenti).
Et vähendada riske, juhtida keerukaid projekte ning vastata tõhusalt nõudmise kasvule otsivad ettevõtted võimalusi muuta oma hanke- ja tarneahelat efektiivsemaks. Ligi 60 protsenti vastanutest ütles, et selle valdkonna parandamine tõstab kasumeid ja kasvatab rahavooge. Kuna projektid muutuvad keerukamaks, on marginaalide säilitamine ning riskide piiramine enamusele vastanutest suureks mureks, nii et 45 protsendi arvates on kõige tähtsam riskide hindamine.
«Vaatamata jõupingutustele esineb riskijuhtimise osas puudusi,» märkis KPMG Baltics OÜ kinnisvara- ja ehitussektori juht Eero Kaup.
«Ligi 54 protsenti uuringule vastanutest tõdes, et nad ei suutnud eelnevalt tuvastada riskikohti, mis viisid pärast marginaalide kahanemiseni ning vaid 36 protsenti leidis, et nende projektide ülevaatamise protsessid on tõhusad,» lisas Kaup.
Ehitusettevõtte Nordecon juhatuse esimees Jaano Vink kinnitas, et ka Eestis on turuosalistele ja avalikkusele hästi teada, et ehitusturg sõltub lähiaastatel suuresti erinevatest infrastruktuurihangetest. «Märksa vähem on pööratud aga tähelepanu sellele, kui komplitseeritud on ehitusprotsess tervikuna selle algusest lõpuni ning millised arengud on siin toimunud. Seetõttu vääriks Eesti ehitusturu valguses vahest enim esile tõstmist uurimises osalenud ehitusettevõtete poolt antud hinnang riskijuhtimise olulisusele. Ehitusturule saavad alles jääda ja edukaks osutuda ainult need ettevõtted, kes on laiendanud riskide juhtimise kontseptsiooni väljapoole ehitusplatsi ning osanud siduda ettevõtte sisesed (eelarvestamine, finantsplaneerimine) ja välised (tellija maksekäitumine, inflatsioon) ohud ja võimalused ühtsesse riskide hindamismudelisse,» märkis Vink.