See pidi olema Islandi finantstragöödia katartiline vaatus, kuid paljude kodanike jaoks on nende endise peaministri kohtuasi paras pettumus.
Peaministri kriminaalasi paneb islandlasi päid vangutama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Geir Haarde, kelle kriminaalistung täna läbi saab, oli peaministriks buumiajal, mil Islandi pankade varad paisusid 10 korda suuremaks riigi sisemajanduse kogutoodangust.
Nüüd on ta esimene poliitik maailmas, kes läks kohtu alla selle eest, et ei teinud piisavalt ära järgnenud pankroti ärahoidmiseks.
Istung, mida kohalik meedia kõrvutas apartheidi-järgse Lõuna-Aafrika tõe- ja lepituskomisjoniga, oli mõeldud pakkumaks tavalistele islandlastele võimalust kuulda tõde nende pankade, valuuta ja suure osa majanduse kokkukukkumise kohta.
Kuid inimesed Reykjaviki grafitiga kaetud kesklinnas, muuseumi lähedal, kus esmakordselt kokkutulnud erakorraline kohus oma istungit peab, on kiired kogu asja kritiseerima ning selgitama, miks asi neile niivõrd vähe tröösti on pakkunud.
«Polnud ühtegi vabandust ega süü omaksvõtmist. Lihtsalt pikk rodu inimesi, kes ütlesid, et «see polnud mina»», ütles Arns Thor Thorgeirsson, kelle ehitusmaterjalide kauplus uksed kinni pidi panema – pärast riigi kolme peamise panga (Landsbanki, Kaupthingi ja Glitniri) 2008. aasta krahhi.
Elías Petursson, kelle 20-aasta vanune ehitusettevõte samuti kriisi kiiluvees hävis, ütles: «Ärge minust valesti aru saage – see on suur asi, et kohtuistung aset leidis – kuid kõik poliitikud lihtsalt kaitsesid üksteist nagu alati ja me ei saanud mitte midagi teada.»
Samasugune antikliimaks valitseb ärimaailma tipus. «Ma olen pettunud, nagu kõik teisedki,» ütleb Icelandairi tegevjuht Björgólfur Jóhannsson. «Üldse pole selge, mida siin saavutati.»
Suurimaks frustratsiooni allikaks on see, kuivõrd vähe uut informatsiooni kahenädalase kohtuistungi käigus päevavalgele toodi, kuigi tunnistamas käis 50 kõrge profiiliga isikut. Parlamendi «tõekomisjon» oli enamuse tööd aastal 2010 juba ära teinud.
Kuid mitte ainult: praktiliselt kõik ministrid andsid tunnistusi, mis laias laastus toetasid Haarde positsiooni – jättes mulje, et poliiteliit on asunud omade ümber ringkaitsesse.
Paar erandit välja arvatud, väitsid kõik ministrid kohtus, et selleks ajaks kui keegi mõistis, kui tõsine oli pankade probleem, oli juba liiga hilja.
«See näitab, kuivõrd korrumpeerunud on tegelikult meie poliitiline süsteem, kui nad kõik lihtsalt seisavad seal kogu rahva ees ja patsutavad endale õlale,» ütles Thór Saari, üks vähestest parlamendi uusliikmetest, kes kasvas välja 2008. aasta protestiliikumisest.
Majandusminister Steingrímur Sigfússon tunnistas, et kohtuistungil oli tegemist «mõningase eneseõigustamisega». Ta pidas põhjuseks seda, et enamik ütlusi andnud ministreid olid kriisi ajal Haarde valitsuses.
Kohalikud poliitikud ja ärimehed on samas kahtlustanud, kas Haardest ei üritata mitte kriisi patuoinast teha. Nad kahtlevad, kas on õige süüdistada ühte inimest sündmuses, millesse niivõrd paljud oma panuse andsid. Nad ütlevad, et kui Haarde 2006. aastal võimule tuli, olid pangad juba kontrolli alt väljunud – tänu sellele, kuidas nad eelmise valitsuse poolt erastati.
Samuti on kriitikud imestanud, miks tänaseks vasaktsentristlike parteide kontrolli all olev parlament hääletas Haarde süüdistamise poolt, kuid lükkas tagasi sotsdemokraatidest ministrite süüasjad, keda parlamendi «tõeraportis» samuti süüdlastena esile toodi.
Ärijuhtide ja valijate üldiselt negatiivsele hoiakule on kontrastiks mitmete ajaloolaste, politoloogide ja välisvaatlejate seisukohad, kes küll tunnistavad probleeme, kuid rõhutavad, et astutud on samm õiges suunas.
Nad väidavad, et kohtuasi kinnitab progressimeeleolu riigis. Tänavuseks majanduskasvuks prognoositakse 2,5 protsenti; veebruaris kergitas Fitch Islandi reitingu rämpsult investeerimisjärku; käivitumas on mitmete pankurite kohtuasjad; konstitutsioon on ümber kirjutatud – ja paljud loodavad nüüd, et riik on lõpuks ometi paranemas.
Samal ajal ootavad need, kes kohtuistungis pettusid, igatsusega aasta lõppu, mil suurem osa pankurite süüasju ilmselt käsile võetakse.
«Võib-olla siis, kui see protsess ühele poole saab, võime kriisile lõpuks kriipsu alla tõmmata,» ütles endine majandusminister professor Gylfi Magnússon.
Copyright The Financial Times Limited 2012