Ernst & Young langetas Eesti tänavust kasvuootust
/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
15. märts 2012, 12:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ernst & Youngi ning Oxford Economicsi kevadise euroala majandusprognoosi kohaselt kasvab Eesti majandus 2012. aastal 2 protsenti* ehk 0,5 protsendipunkti võrra vähem kui kolm kuud tagasi oodati.
«Uuringu kohaselt majanduskasv kogu euroalas järgmisest aastast siiski mõnevõrra hoogustub – Eesti keskmiseks majanduskasvuks ennustatakse aastail 2012 – 2016 neli protsenti,» rääkis Ernst & Young Baltic ASi juhatuse liige Ivar Kiigemägi.
Eesti kasvutempo on euroala kiireim, kuid Ivar Kiigemägi sõnul ei pruugi keskmine inimene seda hästi hoomata, sest kriisile eelnenud majanduse kuldaeg on kõigil veel liiga värskelt meeles. «Seda enam, et tõenäoliselt jääb meie edu mõningate kriisiga hästi kohanenud või sellest üldse vähe mõjutatud tööstusharude, näiteks infotehnoloogia ning ekspordile orienteeritud sektorite vedada. Sellistes tööstusharudes, mis on suutnud end väärtusahelas suurema lisandväärtusega tootmise või teenuseni viia ja oma tegevust tõhustanud, on oodata ka üksikisiku tasandil elatustaseme märksa kiiremat konvergentsi võrreldes näiteks Põhjamaadega.»
Uuringu kohaselt on euroala kui terviku säilimisel rõhuasetus täna endiselt Kreekal ja kogu lõunaregiooni finantsstabiilsusel – eesmärgiks on tulla toime ennekõike käesoleva aastaga, mil laenude refinantseerimisvajadus on kõige suurem. «Kuigi euroala lõunaregiooni mured tekitavad probleeme tervele eurotsoonile, on käega löömine poliitiliselt talumatu ning potentsiaalne ahelreaktsioon majandusele ennustamatu. Seda eriti juhul, kui mõni riik peaks olema sunnitud eurost loobuma, mida üritatakse pigem vältida,» selgitas Ivar Kiigemägi.
Hetkel valitseb euroliidus inflatsiooni vastase Saksamaa tugev surve panna Lõuna-Euroopa riike säästma, kuid on analüütikuid, kes leiavad, et see pole suurtele majandustele nagu Hispaania ning Itaalia kohane ning et neile peaks lubama hoopis suuremat inflatsiooni. Analüütikute sõnul käib hetkel võitlus Saksamaa jaoks vajaliku poliitilise projekti – eurotsooni, ning riigi majandusliku heaolu (tugevad Saksa firmad, madal inflatsioon, hea ekspordivõimekus) vahel.
*Ernst&Young teatas algselt, et majanduskasv tuleb 2,2 protsenti, kuid parandas hiljem numbri õigeks.