Kuigi Kreeka võlakoormat kergendati eelmisel nädalal 100 miljardi euro võrra, ei too see kreeklastele suurt kergendust, kuna järgmise 20 aasta jooksul peavad nad leppima uute pidevate kärbetega, et riigivõlg langeks aastaks 2030 alla taotletava 90 protsendi sisemajanduse kogutoodangust (SKT), kirjutab Taloussanomat.
See tähendab, et terve põlvkond inimesi peab pidevalt püksirihma pingutama. Soome Ateena instituudi juhataja Martti Leiwo ei usu, et kreeklased lepivad 20-aastase lõputu ja masendava kokkuhoiu, erastamise ja maksude tõstmise poliitikaga.
Leiwo sõnul suhtuvad kreeklased struktuuri muutmisse igati pooldavalt, paraku ollakse reformidega lootusetult hiljaks jäädud. Ta tõi näiteks maksuameti, kel on kohapeal volitused otsustada, keda maksustada ja kui palju. On selge, et selline süsteem tekitab palju ebaõiglust ja paksu verd.
Kreeka noorte seas on töötus plahvatuslikult kasvanud, iga teine on töötu. Rikaste perede lapsed lähevad välismaal ülikooli, aga suurem osa neist jääb Kreekasse ja Leiwo hinnangul neil erilist tulevikku ei ole.
Kreeka riigivõlakirjade tootlus on on ka pärast abipaketti ohtlikult kõrge: 19,3 protsenti. Kui varem sai Kreeka parlament võlatingimusi muuta, siis uued võlakirjad lähevad Kreeka seaduse alt Inglise seaduse alla ja see võimalus kaob.